Avaleht Sport Ratasepp alustab enneolematu füüsilise vastupidavuse proovikiviga
Ratasepp alustab enneolematu füüsilise vastupidavuse proovikiviga

Ratasepp alustab enneolematu füüsilise vastupidavuse proovikiviga

Alates tänasest jookseb ultrasportlane Rait Ratasepp järgmisel kümnel päeval iga päev kaks maratoni, rajades seeläbi teed saavutusele, mida keegi teine pole veel teinud: läbida kõik 20 maratoni alla 3 tunni.

Enesekindlust iseendale korraldatud katsumuse ettevõtmiseks on Ratasepale andnud möödunud hooaeg, mil ta läbis 20 päevaga 20 maratoni, kus ta keskmine maratoni läbimise kiirus oli 2:52:50, ning põhjalik ettevalmistus. Nimelt on ta 1. novembrist tänaseni jooksnud muude treeningute kõrvalt enam kui 4800 km ning viimase kuue nädala sees kümnel korral ühe jooksuna maratoni või enam, sh pikim jooks oli 60 km.

“Nende pikkade treeningute eesmärk oli õpetada keha koormust ja põrutust taluma ning panna enda aju uskuma, et see on tehtav. Nüüd saan katsumuse ajal mõelda, et olen hiljuti muretult ühe maratoni läbinud ning nüüd tuleb seda lihtsalt 20 korda korrata,” rääkis Ratasepp.

Keha ja lihaste seisund

Rataseppa ei iseloomusta vaid põhjalikkus spordis seatud eesmärkide saavutamisel, vaid ka oma terviseandmete jälgimisel, seepärast teeb ta katsumuse ajal koostööd Synlab Eestiga ning kaasas oma keha koostise muutusi ja lihaste omadusi jälgima ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased eesotsas spordibioloogia kaasprofessori Jarek Mäestu ja inimese füsioloogia lektori Alar Veraksitšiga.

Mäestu sõnul teeb tema kui teadlase jaoks selle katsumuse huvitavaks just mahu ja intensiivsuse kombinatsioon. “Võib eeldada, et Raidi jaoks on 3 tunni tempo selline, mis jääb eduka soorituse kontekstis allapoole aeroobse läve piiri. Vaatame, mis juhtub tema keha koostisega, rasva ja rasvavaba massiga, ning millise jälje jätab see tema töövõimele. Synlabis tehtavate vereparameetrite analüüsile tuginedes saame anda ka hinnangu erinevatele biokeemilistele makreritele ja stresshormoonidele,” kirjeldas Mäestu.

Veraksitši eestvedamisel jälgitakse müomeetriliselt Ratasepa lihaste/kudede biomehhaanilisi omadusi ning kuidas need sellise katsumuse tulemusena muutuvad. “Analoogset teavet on rahvusvahelises kirjanduses väga vähe leida, seega ootan mina neid andmeid suure põnevusega,” tõdes teadlane.

Synlab Eesti laboriarst Anneli Raave-Sepp toob välja, et Rait Ratasepaga on ettevõte teinud pea kaheksa aastat head koostööd. “Tegemist on sportlasega, kes paneb oma treeningplaanid paika teaduslikel alustel, mitte ei jälgi ainult enesetunnet. Regulaarne kontroll ja verepõhised markerid annavad hea ülevaate, kui koormus vajab reguleerimist või vahel ka kinnituse, et kuigi keha näitab väsimust, võib pingutust jätkata. Algava katsumuse jooksul jälgime kindlasti etappide kaupa Raidu rauavaru, mida ultraspordiga seotud koormus ja toitumine mõjutab,” kirjeldas dr Raave-Sepp. Ta lisas: “Ratasepp on teinud fantastilist tööd ja me kõik elame talle kaasa! Kuid eeskuju järgima ei tohiks hakata külma kehaga, see nõuab pikaajalist ettevalmistust ja meditsiinilist kontrolli.”

Oodatud kaasa jooksma

Ratasepa maratonide start ja finiš on Tartus Terminali Raadi teenindusjaama juures, kus on võimalik talle kaasa elada ning oma silmaga teda jooksmas näha. Esimese maratoniga alustab ta 25. mail kella 09.45-10.00 ja teisega 16.45-17.00 vahemikus. Ratasepp jookseb 8,44 km pikkusel ringil viis korda. Viimased maratonid jookseb ta 3. juunil. Huvilised on oodatud Ratasepaga (viimaseid kilomeetreid) kaasa jooksma.

Meeskondlik katsumus

Sarnaselt varasematele katsumustele kutsus Ratasepp ka tänavu spordisõpru jooksukatsumusest meeskonnaga osa saama. Nii stardib üheskoos Ratasepaga meeskondlikul katsumusel 11 tiimi, kus kokku 106 inimest. Tiimi peale peavad nad läbima päevas sama distantsi, mis Ratasepp üksinda – 84,4 km.

Põhjalikumalt saab lugeda ja reaalajas Ratasepa maratonide läbimist jälgida blogis, Facebookis või Instagramis .