Tänavaspordi edendaja Erik Naissaar: kalisteenikaspordist võib saada üsna pea uus olümpiaala

Striidikooli asutajal ja ühe Euroopa tänavaspordi suursündmuse Kevad Battles’i korraldajal Erik Naissaarel on hea meel, et Kevad Battles on aidanud tõsta üldist korralduse taset Euroopas ja loonud uusi norme, millest on võtnud eeskuju ka maailmameistrivõistluste korraldajad. „Kõik sai alguse 2016. aastal Pärnus, kui tellisin Mai rajooni kergliiklusteel asuvale välijõusaalile laienduse, mis oli mõeldud nii tavakasutajatele kui ka võistluskorralduseks,“ meenutab Naissaar, kuidas lumepall veerema hakkas.

Kevad Battles on aidanud tõsta üldist korralduse taset Euroopas ja loonud uusi norme, millest on võtnud eeskuju ka maailmameistrivõistluste korraldajad.

Kevad Battles populaarsem iga aastaga

Neli aastat hiljem olid lisaks Euroopa sportlastele sündmusel esindatud ka Aasia riigid. Tähtsaks peab Naissaar aga koostööd Pärnumaa Spordiliiduga, kelle abiga korraldatakse noorsoo võistlusi. „Lisaks meestele ja naistele on esindatud ka U10, U14 ja U18 vanuseklassid, kes võistlevad Pärnumaa avatud meistrivõistlustel. Pean oluliseks viia noorsoo vanuseklassid ka MM programmi, kuna hetkel on see puudulik ja Eesti paistab enda võimaluste poolest hetkel maailmas silma – Pärnus toimuval võistlusel on esindatud lisaks eestlastele nii Ukraina, kui Iisraeli noorsportlased,“ räägib Naissaar.

Iga sündmus toob midagi uut

Viimane sündmus tõi võimaluse liita üritusele ka teisi spordialasid, alustati näiteks käesurumise ja trikitõukeratta võistlusega. „Sellel aastal toimub lisaks kalisteenikaspordile uudne spordiala nimega Fitness Challenge, rannajalgpall, ning rammusport,“ lisab korraldaja. Rammuspordi seeriavõistlus saab alguse just Pärnust ning kuna soovitakse silma paista eriti värvikalt, siis tänu tugevatele partneritele ja toetajatele korraldatakse Eesti meistrivõistlused rekka vedamises.

„Kui räägime Pärnust, siis teab peaaegu iga pärnakas, mis välijõusaalides on võimalik teha. Iga spordiklubi teab, kuhu pöörduda küsimuste korral, koolid küsivad nõu koolihoovide kujundamisel, kehalise kasvatuse õpetajad suunavad enda õpilasi meie trennidesse,“ toob Erik vaid mõned näited Striidikooli populaarsusest kohalikus kommuunis. Mees soovib, et spordiala teadlikus tõuseks ka Eestis sarnasele tasemel, nagu maailmas. Hiljuti Amsterdamis Euroopa meistrivõistluseid külastades küsis mees tänaval ühe neiu käest, et kuhu kohalik soovitab sööma minna. Jalutades sihtkohta, uuris tütarlaps, et mis Naissaart Hollandisse toob. Mainides kalisteenikasporti teadis hollandlanna koheselt millega tegu.

Kuna ala on juba populaarne välismaal, siis pärnakana peab Erik tähtsaks sporditurismi. Läbi selge ja sooja teeninduse levib sõna kaugele ja igal aastal lisandub uusi riike. „Maikuuks on ilmselt registreeritud vähemalt  150 sportlast 12 riigist. Ainuüksi kalisteenikasporti on oodata ligikaudu 70 sportlast,“ kommenteerib korraldaja muljetavaldavaid numbreid.

Eesmärk saada olümpiale

Kogu korralduslik pool algab oktoobris ja lõppeb juunis, seega tegevust jagub kogu aastaks. „Ma olen sõpradele naljatades öelnud, et ega ma peale spordi muud väga teha ei oskagi,“ muigab ta. Spordijuhtimine tõmbab teda kõige enam ning sportlaste edulood teevad tema südame soojaks. „Lahe on vaadata, kuidas mõni mees on minuga juba 8 aastat teekonda tatsunud, alustades vabatahtlikuna ja olles täna suurkontsertidel valgustehnik, kui ka vastutav.“

Lahe on vaadata, kuidas mõni mees on minuga juba 8 aastat teekonda tatsunud, alustades vabatahtlikuna.

Naissaar oli ise ürituste korraldamise algusaegade võrdlemisi noor. Ürituste korraldamist peab ta ise üpris närvesöövaks ning töö võib lihtsalt kanduda igapäevaellu, kuid see on paratamatus ning stressileevenduseks käib mees kuu enne võistluste toimumist reisimas. Selleks ajaks on 95% ürituse eeltööst tehtud ja süda rahul.

Tuleviku vaates leiab teab Naissaar, et ürituse puhul saab tegu olema spordifestivaliga, kuhu kuuluvad kalisteenikaspordi kõrval teised olümpiavälised alad, kuid kalisteenikaspordist võib tema sõnul saada üsna pea uus olümpiaala. „Täidame rahvusvahelise alaliiduga ROK’i nõudeid samm-sammult ja saime pakkumise korraldada World Cup’i urban alal 2024. aastal Pariisis,“ räägib Naissaar suurtest eesmärkidest.