1. Avaleht
  2. Sport
  3. Suurimad spordialad: millistel spordialadel on Eestis kõige rohkem fänne
Suurimad spordialad: millistel spordialadel on Eestis kõige rohkem fänne

Suurimad spordialad: millistel spordialadel on Eestis kõige rohkem fänne

Eestlased on spordilembesed – pea iga eestlane harrastab hobikorras või tõsisemal tasandil mõnda põnevat spordiala, olgu selleks talisport, pallimängud või hoopis midagi muud. Rahvusliku hasardisoone, konkurentsihimu ja adrenaliinisööstu tõttu on suur osa eestlastest suisa naelutatud teleri juurde iga kord, kui mõni kaasmaalane osaleb suurematel võistlustel.

Kas oled aga kunagi mõtisklenud, millised spordialad on Eestis tegelikult kõige populaarsemad? Põneval kombel peab selle üle isegi arvet Statistikaamet ja lisaks veel Eesti spordiregister, mille vahendusel saab uurida iga spordiala harrastajate arvu. Uurisime lähemalt erinevaid registreid ning selgitasime välja 7 kõige populaarsemat spordiala Eestis.

Kulturism ja fitness

Kulturism ja fitness on tänasel päeval vaieldamatult eestlaste lemmikala. Statistikaameti kohaselt oli 2023. aasta seisuga valdkonna harrastajaid üle 39 000, rääkimata veel kõikidest spordifännidest. Harrastajaks peetakse seejuures inimest, kes tegeleb valdkonnaga vähemalt korra nädalas.

Kulturismi ja fitnessi hoogsat kasvu näitavad ka mitmed jõusaaliketid, mis tegutsevad üle kogu Eesti. Lisaks paljudele tuntud MyFitnessi spordisaalide ketile on Eestis mitmeid teisigi spordisaale, millest pea kõik on tihedalt spordifänne täis iga päev.

Foto: Freepik

Kui arvestada fitnessi kategooriasse ka inimesed, kes tervise turgutamiseks käivad iganädalaselt jõusaalis, võiks öelda, et tegemist on vaieldamatult kõige populaarsema spordialaga Eestis.

Jalgpall

Jalgpall on kõige populaarsem pallimäng, mille fenomenaalset levikut on keeruline sõnadesse panna. Ametlikult on spordiregistris jalgpalli harrastajaid ligi 25 000, ehkki reaalsuses võib see number olla märksa suurem. Jalgpall kuulub ühtlasi ka olümpiaspordialade hulka.

Märkimisväärne on ka see, et Eesti kõige prominentsem jalgpallistaadion A. Le Coq Arena mahutab üle 12 000 külastaja. Eesti Jalgpalli Liit on suisa määranud üheks oma eesmärgiks saada keskmiseks külastajate arvuks u 10 000. Aasta lõikes loodab liit saada meeste koondise valikmängude telekannetele suisa 400 000 vaatajat.

Eesti kõige prominentsem jalgpallistaadion A. Le Coq Arena mahutab üle 12 000 külastaja.

Need pole mitte lihtsalt entusiastlikud plaanid, vaid realistlikud eesmärgid, mis näitavad selgelt, kuivõrd armastatud valdkonnaga on tegemist. Ka spordipanuseid korraldavad platvormid kihavad jalgpallimatšidest ja nendega seotud spordipanustest iga nädal.

Korvpall

Kui rääkida juba spordipanustest, siis jalgpallil käib tihedalt kannul korvpall. Iga spordipanustamislehe keskmes on korvpalli koefitsiendid, mida andunud korvpallisõbrad jälgivad kiiva pilguga, leidmaks oma lemmikkoondise korvpallimängu jaoks parimad võimalikud koefitsiendid. Kui korvpall poleks Eestis populaarne, poleks ka sellist tungi panustamiskontorites spordipanuste tegemisele.

Foto: Freepik

Ametlike numbrite poolest pole korvpall nii muljetavaldav: spordiregistris on pisut alla 9000 harrastaja. Siiski on tegemist spordialaga, millel on harukordselt lojaalne toetajaskond. Eestis tegutseb ka ametlik korvpalliliit, mis edendab spordiala edasi ning teeb isegi turundustegevusi. 2018. aastal oli ühingu tulu ligi 2 miljonit eurot, mis on ühe spordilidu kohta haruldane summa.

Ujumine

Arvestades Eesti ilmastikuolusid ei tundu ujumine just prioriteetse spordialana, ent ometigi on registreeritud üle 16 000 harrastaja. See näitab selgelt, kuivõrd vastupidav on eestlane – me võime trotsida ka rõsket ilma selleks, et tegeleda hobidega.

Foto: Pressimaterjalid

 

Sarnaselt teistele spordialadele on ka ujumise jaoks loodud eraldi ühing – Eesti Ujumisliit. Liidu kohaselt on tänasel päeval Eestis ka suisa üle 300 kutselise treeneri. Mittetulundusühing korraldab pidevalt erinevaid ujumisvõistluseid, sh julgustab inimesi suunduma rahvusvahelistele suurvõistlustele. Ujumissõbrad saavad seega harrastada spordiala suisa professionaalsel tasandil. Ka ujumine on üks Eesti olümpiaspordialadest.

Erinevad võitluskunstid

Võitluskunstide populaarsus ei tule kellelegi üllatusena, ent ühte domineerivat kunsti ei saa esile tuua. Selle asemel on Eestis hoopis hulk erinevaid võitluskunste, millest igaüks on omaette kohal.

Ühed kõige suuremad võitluskunstid, millel on mitu tuhat ametlikult registreeritud harrastajat, on judo, Muay thai, maadlus, poks ja karate. Judo kuulub ka olümpiaalade hulka. Teiste spordialadega võrreldes pole võitluskunstid seega nii prominentsed, ent kui uurida lähemalt, võib avastada, kuidas praktiliselt iga kolmas eestlane on harrastanud mõnda võitluskunsti kasvõi hobikorras.

Foto: Pressimaterjalid

Eestis on ka iga spordiala jaoks loodud erinevaid ühinguid, samuti toimuvad erinevad võistlused, mille vahendusel saavad fännid kunstidele kaasa elada.

Kergejõustik

Kergejõustik on üks valdkondadest, kus on küll harrastajaid võrdlemisi vähe – spordiregistri sõnul vaid üle 8000 – kuid valdkonna kultuuriline mõju ja fännide arv on mastaapsed. Sel aastal tunnustati isegi ühte kergejõustikutreenerit teenetemärgiga, just nagu on ka varasematel aastatel pärjatud mitmeid treenereid või sportlaseid.

Märkimisväärne on aga see, kuivõrd palju on kergejõustikufänne. 2019. aastal jälgis kergejõustiku MM-i suisa üle 463 000 inimese. ETV2 kohaselt oli ühel hetkel korraga teleri ees isegi peaaegu 200 000 inimest.

Foto: Freepik

Niivõrd suurt vaatajate arvu ei ole saanud just paljud saated, kuid kergejõustikuvõistlused kipuvad iga aasta püüdma sadade tuhandete inimeste tähelepanu.

Tennis

Tennis on veel üks spordiala, mille harrastajate arv pole just ülemäära suur – erinevate allikate kohaselt oli möödunud aasta seisuga tennisemängijaid pisut alla 7000.

Tenniseturniiride fännide ja jälgijate arv on aga mastaapne, eriti arvestades Eesti väikest rahvaarvu. Isegi väiksemaid kohalikke tennisematše jälgib mitukümmend tuhat inimest, rääkimata suurematest üritustest.

Lisaks tegutseb ka Eesti Tennise Liit, mis edendab spordiala Eestis kaugemale. Erinevaid võistluseid ja turniire toimub regulaarselt ning tennisekirge süvendatakse ka juba pisematele tänu lastetennise kategooriale. Tegemist on seega kasvava valdkonnaga, mille levik võib peatselt kiirelt kasvada.

Head Uudised GoodNews