Võitluskunstide sõdalased tüli ei nori

GoodNews küsitles kolme noort inimest, et teada saada, mis köidab neid idamaistes võitluskunstides. Taipoksijatelt Kevin Rennolt ja Andra Aholt ning taekwon-do harrastajalt Jekaterina Fedkinalt uurime alustuseks, kuidas nad leidsid enda jaoks selle karmi, kuid samas lummava ala.

Kevin: Poksiga hakkasin tegelema 10aastaselt, kui vanemad mulle poksikoti kinkisid ja seda põhjusel, et mul oli liigalt energiat, mida ei olnud kuhugi rakendada. Kickpoksi trenni jõudsin 14aastaselt. Kuni selle ajani oli mul tugev põhi all erinevatest spordialadest, mida olin proovinud. Näiteks nagu judo, taekwon-do, jäähoki, kergejõustik ja kasuks tulid muidugi kodused kaklemised vendadega.

Kahjuks jõudsin kickpoksi treeningutel käia vaid 4 kuud ja siis tekkis paus, kuna oli puberteediiga. Alles 16aastasena naasin taas treeningute juurde. Kui mul täitus 18 eluaastat, jõudis Eestisse, minu tollase kickpoksi treeneri kaudu muide, selline spordiala nagu muaythai ehk taipoks. Algul tundus see mulle kui võhikule väga brutaalne, kuid olles järgi proovinud, hakkasin mõistma ala filosoofiat ning armusin sellesse!

Jekaterina: Kui õppisin Tallinna Kunstigümnaasiumis, tuli õppeprogrammi selline tund nagu enesekaitse. See oli kõikide jaoks uus ja huvitav ning seda viisid läbi taekwon-do WTF treenerid. Eestis on kaks taekwon-do suunda: üks on olümpiaala WTF ja teine on traditsiooniline ITF ala, millega parasjagu tegelen. Enesekaitse tund hakkas mulle väga meeldima, mistõttu otsustasin end täiendada ja juurde õppida. Neli aastat treenisin Oleg Kimi käe all, aga hiljem vahetus suund ja läksin üle ITF peale, mis oli hea otsus, kuna tundus mulle lähedasem ja hakkasin treenima Mihhail Kõlvarti käe all. Kui taekwon-do WTF-is sooritatakse 95 protsenti löökidest jalgadega, siis taekwon-do ITF-is on lubatud nii käe- kui jalalöögid. Taekwon-do ITF sisaldab kahevõitluse kõrvalt veel jõulist purustamist, hüppetehnikaid ja erinevaid kompleksharjutusi.

Andra: Spordipisiku sain sisse juba maast madalast. Nooremana tegelesin 8 aastat show-tantsuga ja 4 aastat ujumisega. Vahepeal käisin rühmatreeningutes ning nüüdseks olen pidama jäänud taipoksi juurde. See meeldib mulle ülekõige. Taipoks on väga huvitav ja tehniline võitluskunst, kus on alati võimalik oma oskusi täiendada. Mul on kõige paremad ja toredamad treenerid, kes toetavad alati ja toovad päikese ka mu kõige hallimatesse päevadesse. Võib öelda, et taipoksiga tegelma hakkamine on olnud parim otsus mu elus.

Poksi vastu tekkis mul huvi juba 14aastaselt. Ilmselt tahtsin osata ennast vajadusel kaitsta. Algul ei võtnud seda huvi nii tõsiselt ja käisin tavapärastes spordiklubides pakutavates rühmatreeningutes edasi. Paar aastat hiljem sattusin linnas nägema tasuta proovitreeningute kutset, kus oli esindatud ka taipoks. Võtsin sõbrannad ja õe kaasa ning läksime. Trenn meeldis kohe väga ning uurisin edasi, kus selle alaga tõsisemalt tegeletakse. Leidsingi Tallinna Taipoksi Klubi ja läksin sinna koos emaga proovitrenni, kuna kahjuks polnud mu sõbrannad või õde piisavalt huvitatud. Nüüdseks oleme mõlemad õega kogu südamest asja juures.

Taipoksi treeningutega alustasin 16aastaselt. Minu põhitreener on algusest peale ja kuni tänaseni välja Kevin Renno, aga samuti Taist pärit treener Mosa Chatchawan.

Mida on võitluskunstiga tegelemine teile andnud?

Kevin: Tänaseks olen saavutanud taipoksis rahvusvaheliselt hinnatud taseme. Minu suurimateks saavutusteks võib lugeda WPMF  ehk World Proffessional Muaythai Federation Maailmameistritiitli võitu keskkaalus aastal 2012. Vastaseks oli Taist pärit tiitlikaitsja, kes on veel tänaseni Tais kõrgelt hinnatud võistleja.

Teiseks ISKA amatööride maailmameistrivõistluste kuldmedal aastal 2010 ja WKA ehk World Kickpoksing Association Euroopa meistritiitli võitmine taipoksis aastal 2007 ja selle edukas kaitsmine Belgias aastal 2009.

Viimane ja ühtlasi suurim ning olulisim saavutus on võistlemine Lumpinee staadionil Bangkokis. Olen ainus eestlane, kellele selline au ja võimalus on tekkinud ning minule teadaolevalt ka ainus Baltimaades. Lumpinee staadionil võitsin oma vastast 3-ndas raundis.

Olen võistlemas käinud paljudes riikides üle maailma: Soomes, Venemaal Kaasanis, Kreekas, Hispaania, Šveitsis, Austrias, Belgias, Austraalias, Tais, Inglismaal ja mujalgi.

Lisaks olen võitnud Euroopa- ja maailmameistritiitlid ka kickpoksingu stiilis. Kuid tiitlitest veel olulisem on enesetunne ja emotsioon, mille ma sellest saanud olen!

Kui noormees või tütarlaps saavutab enesega rahulolu ja enesekindluse, on kõik uksed tema jaoks valla ja edasised piirid on vaid enda kehtestatud!

Kui astun taipoksi profiringi, kus mul on vastas vastane, kes on viimased kuud maganud, söönud ja treeninud selle nimel, et mind alistada, on kindlasti tegu pigem võitlusega kui lihtsa võistlusega. Kui astuksin ringi, et vastasega lihtsalt võistelda, siis ma ei oleks saavutanud seda, mille võin täna ette näidata. Oma võitude ja saavutuste nimel tuleb võidelda, mitte võistelda!

Jekaterina: See on andnud mulle hea füüsilise vormi. Samuti oskan paremini käituda konfliktsetes olukordades, mida ei esine küll tihti, aga sellegi poolest on puhtalt psühholoogiliselt selliseid olukordi parem vältida ja teha nii, et asi ei läheks kakluseni välja. Olen muutunud tugevamaks ja tunduvalt paremaks on muutunud ka mu reaktsioon.

Andra: Taipoks on andnud mulle tohutult enesekindlust. Teadmine, et oskan ja suudan enda eest seista, on suur hüve. Kuna taipoks on väga intensiivne ala, olen saavutanud siiani oma elu tippvormi. Tänu taipoksile olen saanud tuttavaks paljude väga toredate ja südamlike inimestega, kelleta ei kujutaks oma elu enam ettegi.

Praeguseks olen pidanud 4 taipoksimatši ja neist kõik võitnud. Viimane suurim võit oli eelmisel laupäeval 5. juulil mitmekordse Šveitsi meistri üle. Sügisel on plaanis minna Euroopa meistrivõistlustele ja uue aasta alguses teha pikem treeninglaager Tais.

Esimesed kolm matši toimusid Tallinna Taipoksi Klubi poolt korraldatud amatöörvõistlustel. Mu kolmas matš toimus Eesti K-1 ja kickpoksi meistri vastu, kes lõpetas matši juba teises roundis. Minu neljas matš, ühtlasi ka minu profikarjääri esimene matš, toimus eelmisel laupäeval 5. juulil Pärnus Power Fight Night 6 mitmekordse Šveitsi meistri vastu. Võitsin punktidega 3:0.

Õnneks ei ole mul siiani väljaspool ringi või treeningsaali poksioskust vaja läinud.

Mida kujutab endast see võitluskunst, millega tegeled? Kes võiks sellega tegeleda?

Kevin: Taipoks sarnaneb vast kõige enam kickpoksiga. Viimast eristab taipoksist see, et on lubatud ka löögid põlvede- ja küünarnukkidega ning kasutusel on püstimaadlus ehk klintš. Ja loomulikult on erinevus ka punktisüsteemis ja raundide arvus.

Taipoks sobib harrastaja tasemel absoluutselt kõigile. Inimesed ise on need, kes seavad oma võimetele piirid. Meie spordiklubis on võimalik treenida poistel ja tüdrukutel, meestel ja naistel alates 7 eluaastast kuni hing ihaldab… Meie juures käivad aktiivselt treenimas ka paljud 50+ meesterahvad.

Taipoks sobib kõigile, kes soovivad saavutada paremat kontrolli oma keha ja vaimu üle. Lisaks on see spordiala ka intensiivne rasvapõletaja, mis peaks sobima kõigile, kes soovivad paremat vormi saavutada.

Lastele ja noortele on ehk kõige suurem lisaväärtus trenniga saavutatav enesekindlus, mis omakorda annab noorele inimesele sisemist jõudu, eneseusku ja pealehakkamist oma kõigis teistes tegemistes.

Jekaterina: Kuna taekwon-do on Korea võitluskunst, siis on ka selle filosoofia paljuski seotud Korea mentaliteediga. Korea diasporaa kultuur ja traditsioonid on aegade jooksul kannatanud küll mitmete muutuste käes, kuid on olulised väärtused, mis on vaatamata kõigele suutnud säilida. Paljud Korea traditsioonid on aja jooksul kaduma läinud, mõned oma tooni ja tähenduse poolest muutunud, ning on ka sellised, mis on sotsiaal-kultuurilise kohanemise tõttu juurde ilmunud. Paljud traditsioonid kadusid jäljetult nõukogude ajal. Kuna kõik need traditsioonid omasid budismi ja konfutsianismi juuri, oli neil ka mitmeid religioosseid tähendusi, mis olid täiesti vastuvõetamatud nõukogude ideoloogia seisukohast ning selle tulemusel osad traditsioonid hävitati või asendati nõukogude kultuuriga. Konfutsianismi ja budismi olulisemaks tuumaks on inimlikkuse tunnetamine, mis tähendab olla kuulekas ja kohusetundlik oma lähedaste suhtes. Sarnased põhimõtted kehtivad ka antud spordialal. Taekwon-do on see ala, mis nõuab ranget enesedistsipliini. Alustades noorsportlastest õpetatakse austama treenerit ja oma võitluskaaslasi, suhtuma nendesse suure austuse ja kannatlikkusega. Kuna tegemist on võitluskunstiga, kehtib siin tingimus, et seda saab kasutada ainult enese ja lähedaste inimeste enesekaitse eesmärkidel. Ja ka sellel tingimusel on oma põhjendus, mille juured on pärit Koreast. See on maa, kus kogu ajaloo vältel pole keegi kellegagi sõdinud lihtsalt sellepärast, et hõivata naabrite maa-alasid. See on spordiala, mis on saanud mulle väga hingelähedaseks ja milles ma olen ennast leidnud.

Taekwon-do on Korea võitluskunst, mille lõi omal ajal Lõuna-Korea armee kindral Choi Hong Hi 1955. aastal. Korea keeles tähendab: Tae – löök jalaga, Kwon – rusikas või löök käega ja Do – teekond. Seega on taekwon-dos kaks suunda: Taekwon on jalgade ja käte kasutamine enesekaitse eesmärgil ja Do on eluteekond, mis sisaldab intensiivset vaimset treeningut kõrgeima teadvuse arendamiseks. Taekwon-doga sobib tegeleda nii naistel kui meestel.

Olen mõelnud ka K-1 ja MMA treeningutele. MMA ehk Mixed martial arts on võitluskunst, mis sisaldab endas erinevate võitlusalade tehnikaid, koole ja suundasid. Üldjuhul võib seda iseloomustada täiskontaktse võitlusega, kasutades selleks löögitehnikat ja võitlust püstiasendis, aga ka parteris ehk pikaliasendis. Samuti on lubatud lüüa pikali olevat võistlejat nii kätte kui jalgadega.

K-1 – võitlussport, mis ühendab endast muay thai, karate taekwon-do, wu shu, kicboxingu ja traditsioonile poksi võitlustehnikat. K-1 loodi 1990-ndate aastate alguses Jaapanis ja et korraldada erinevate löökvõitlusalade vahel võistlusi. Selle nimetus tuleneb karate, kickboxingu, kumite, kenpo esimesest tähest. Eelpool nimetatud võitlusaladest võetud tehnikad moodustavad K-1 jaoks täiesti uue võitlustehnika, mille abil võib vastase kiirelt võita.

Treening on vist tõsine ettevõtmine, kus käega lüüa ei tohi?

Kevin: Treeningute puhul on vist kõige täpsemalt meeles see hirm ja ärevus, mis on sees, kui lähed võhikuna mõnele võitluskunsti treeningule. Enamus inimesi, samuti ka mina noorena, suhtusin sellesse spordialasse ja selle harrastajatesse eelarvamustega. Treeningule minnes lubasin endale, et teen seda lihtsalt enda jaoks ja võistlema ei hakka. Kuid juba 16aastaselt saadeti mind esimestele võistlustele. Ja siis järgmistele ja järgmistele. Siis lubasin endale, et amatöörmatše ma võin teha aga profimatše tegema ei hakka, kuna need tundusid enese lõhkumisena. Kuid tänaseks olen ma kõige kiuste tituleerituim taipoksija Eestis läbi aegade. Olen selle üle väga uhke ja ei kahetse, et oma hirmudele vastu hakkasin ja julgesin proovida.

Jekaterina: Kõik oleneb sellest, mida inimene soovib antud spordialal saavutada. Professionaalne sport on väga raske ja aeganõudev töö, kus tihtipeale tuleb hambad ristis treenida, tulemuse saavutamise nimel päevad läbi. Samas, kui  inimesel on soov saada algsed teadmised enesekaitses ja neid säilitada koos hea füüsilise vormiga, tasuks pühendada nädalas 3-4 päeva 1,5-tunnistele intensiivsetele treeningutele. Taekwon-do kõrvalt käin hommikuti jooksmas ning vahel leian end Revali spordisaalist, kus teen juurde jõu- ja kardiotreeninguid ning külastan ujulat saunadega. Just ujula ja saunad aitavad mul väga hästi taastuda pärast intensiivseid treeninguid. See kooslus vähendab lihaspinged ja suurendab kopsumahtu. Loomulikult tasuks silmas pidada, et saunavisiiti peaks tegema alles siis, kui südamelöögisagedus saavutab taas puhkeolekutaseme, kuna vastasel juhul võib kõrge temperatuuri juures kergelt kaotada teadvuse.

Kes on treeningutega alustanud, pühendavad ennast pea täielikult alale. Üldiselt spordiala valikul tuleks lähtuda paarist väga olulisest aspektist, millest kõige olulisem on subjektiivne huvi spordiala vastu. See on väga oluline eriti just seepärast, et parema tulemuse saavutamiseks tuleb osata otsustada, mis on hingelähedasem ja mis on tõeliselt meelepärane. Kunagi ei tasu karta eksperimente. Sõltumata vanusest ja soost tasub end proovile panna erinevatel aladel ja teha seejärel õige valik! Teine oluline aspekt on see, et tervislik seisund võimaldaks vastu võtta seda koormust, mida spordiala inimeselt nõuab. Alati tasuks enne valikut konsulteerida oma arstiga, teha vajalikud analüüsid ning kui peaks olema põhjust arvata, et sport võib just negatiivselt mõjutada tervist, tuleks valida mõni muu füüsiline aktiivsus. Tasub märkida, et meditsiinipraktikas on olnud juhuseid, kus algul on spordiga tegelemine inimesele vastunäidustatud, aga oma soovide kiuste on ta sportimisega alustanud ja tervislik seisund on seeläbi paranenud.

Seda võin öelda ka enda puhul, kuna alustasin võitluskunsti taekwon-do harrastamist 10 aastat tagasi. Mu füüsiline vastupidavus on paranenud, kui ka võime enda eest seista on tulnud kasuks. Ma olen kindel, et kõik sõltub inimesest ja sildistada erinevaid spordialasid meeste- ja naistealadeks ei oleks päris õige.

Teema, mis võib tekitada küsimusi: Naised ja võitluskunst. Kas naised peaksid oskama enda eest seista?

Kevin: Taipoks on iga aastaga läinud järjest populaarsemaks ja seda eriti õrnema soo seas. Peamised põhjused ja plussid, mis noori ja vanemaid tüdrukuid meie treeningutele toovad, on loomulikult hea figuuri ja enesetunde saavutamine ning loomulikult ka enesekaitseoskused.

Tütarlapsed, kes on paar aastat meie juures treeningutel käinud saavad väga hästi enda eest seismisega hakkama. Kuid üldiselt ma siiski ei soovita kellelgi oma oskusi tänaval katsetama hakata. Oskajad tüdrukud, kes tegelevad selle alaga juba võistlustasemel, saaksid mõne kergema mehega väga hästi hakkama, kuid üldjuhul on mehed siiski 20 kg raskemad ja see ülekaal võib saada otsustavaks. Aga kindlasti omandavad tütarlapsed piisavalt oskusi, et vajadusel anda ründajale üks täpne jõuline look, mis halvaks ründaja mõneks minutiks ja annab tütarlapsele aega abi kutsuda või lahkuda. Mida kõik mehed saavad oma kallimatele õpetada, on see, et näitavad, kus on mehe kõige õrnem piirkond, kui nad seda juba ei tea. Täpne jõuline löök kubemepiirkonda halvab kindlasti iga mehe mõneks ajaks…

Jekaterina: Minu seisukoht selles osas on üks: tuleb osata seista enda eest ennekõike ise, mitte jääda lootma kellegi teise peale. Naised on küll õrnem sugupool ja ma ei tahaks üldse mitte väita, et nad peaksid olema alati tugevad. Ma arvan, et varem või hiljem me kõik leiame enda kõrvale tugeva ja abistava inimese, kes suudab kaitsta ja olla toeks, andes sellega võimaluse tunda ennast õrna naisterahvana.

Andra: Kindlasti! Olen korduvalt mõelnud, et kõik naised peaksid mingil eluetapil tegelema mõne võitluskunstiga või kasvõi läbima enesekaitsekursuse. Maailm on haigeid inimesi täis ja liiga palju kasutatakse vägivalda just nõrgema soo esindajate peal. Kuna naised on niigi füüsiliselt nõrgemad, oleks neile juba eluliselt vajalik õppida kasvõi mõned tõhusad võtted, sest kunagi ei või teada, mida elu toob.

Tüdrukud, kuidas suhtuvad sõbrad, eriti mehed, kui kuulevad sellisest hobist?

Jekaterina: See spordiala on tekitanud paljudes hämmingut, kui nad on teada saanud, et ma sellega nii mitme aasta jooksul olen tegelenud. Mingit negatiivset nooti enda suhtes ma tajunud ei ole. Pigem suhtlemisel teistega olen muutunud julgemaks ja otsustusvõimelisemaks.

Andra: Sõbrannad suhtuvad väga positiivselt. Kuigi mitmed on öelnud, et nad ise sellega tegeleda ei julgeks ja ringi ei astuks, elavad nad mu tegemistele innukalt kaasa. Kuuldes, millega tegelen, on inimesed üllatunud ja ütlevad tihti, et ma ei näe poksija moodi välja. Minu meelest ongi see parem. Osad kiidavad, teised jälle arvavad, et pole naiselik ala.

Kas elate samasugust elu nagu teieealised harilikult?

Kevin: Olen 28aastane, elanud ja kasvanud Tallinnas. Kasvatan 6aastast tütart ja olen terve elu nautinud spordiga tegelemist. Hindan väga perekondlikke väärtusi ja heade sõpradega koosveedetud aega. Peale keskkooli asusin õppima juurat Tallinna Õigusinstituudis. Kahjuks jäid õpingud pooleli, kuna sain üpris noorelt isaks ja oli vaja oma pere ära toita. Kuna armastasin oma spordiala väga ja teenisin sellega ka elatist, ei jäänud kahjuks enam pere ja treeningute ning võistlemise kõrvalt aega ega võimalusi, et õpingutega jätkata.

Jekaterina: Spordi ja töö kõrvalt proovin aja maha võtta ja puhata. Meeldib ringi reisida ja veeta aega eemal linnamürast, tutvuda teiste maade kultuuri ja traditsioonidega. Vahel leian aega laulmiseks, millega sai varem üsna palju tegeletud. Samuti nagu paljudele naisterahvastele, meeldib katsetada uusi retsepte ja valmistada erinevaid roogasid.

Andra: Olen 19aastane ja sündinud olen Tallinnas. Sel kevadel lõpetasin keskkooli ja proovin ka treeningute kõrvalt varsti ülikooli minna. Olen taipoksile pühendunud. Ma ei käi pidudel nagu enamik minuealisi. Seda tegelikult minu omast vabast tahtest juba enne, kui üldse taipoksiga tegelema hakkasin. Pidutsemine ei anna mulle midagi ja hävitab vaid vormi, mille raske trenniga saavutanud olen. Veedan suurima rõõmuga enamuse oma ajast saalis trenni tehes.

Tallinna Taipoksi klubi kutsub kõiki huvilisi oma treeningutele!

Treeninguid viib läbi Treener Tai Kuningriigist Mosa “Fet” Chatchawan, kes on kogenud taipoksi meister. Lastele õpetatakse mängulisust läbi võitluskunstide, noortele enesekaitset taipoksi tehnikaga, harrastajatele taipoksi kontaktalana ja edasijõudnutele on tehnika-, sparri- ja jõutreeningud. Lisaks taipoksile õpetatakse veel muidki erinevaid võitluskunstide stiile – kickboxi K1 reeglitega ja poksitehnika aluseid.

Uuri lähemalt SIIT!