INTERVJUU! Ahti Pikkur: lahing venelastega on alati viimase hingetõmbeni

Moisar Promotion korraldab järjekordse kickpoksi ja MMA võitlusõhtu, mis leiab aset 8. septembril Kalevi spordihallis. Õhtu tõmbenumbriks on Hendrik Themase ja Hollandist pärit võitleja Justin Dapi matš kaalus kuni 79 kilogramm ja see toimub K-1 reeglite järgi. Teiseks põnevaks heitluseks saab olema Ahti Pikkuri matš kaalus kuni 86 kilogrammi Venemaalt pärit sportlase Alexander Golovacheviga, kes alles alustab enda profikarjääri.

Ahti, rääkige oma vastasest – kui palju Te olete tema tausta endale selgeks teinud? Või keskendute ainult endale?

Seekord ma ausalt öeldes ei tea vastasest rohkem midagi, kui et ta on selle vastase tiimikaaslane, kellega Hendrik Themas võitles viimane kord Number One’il. Niipalju kui ma mäletan, oli ta tehniline ja päris terav. Kindlasti saab ka tiimikaaslaste pealt mingisuguse analüüsi teha, tema enda kohta ma pole nii palju vaadanud. Aga kuna ta on Venemaa sportlane ja tal on päris hea amatöörtaust, siis ma usun, et saan sel korral päris kõva lahingu. Alati, kui ma olen venelastega võidelnud, siis nendega on olnud lahing viimase hingetõmbeni. Nad on alati päris tugevad olnud, selles mõttes olen ennast valmis pannud.

Milline on olnud Teie ettevalmistus?

Täpselt sama – ega see ei muutu kunagi. Hommikul siia, teen trenni, päeval puhkan, õhtul uuesti Spartasse Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemiasse trenni. Peab oma keha kuulama ja vahepeal puhkama ka. Sel korral olen teinud seda targemini – olen rohkem kuulanud oma keha. Kui ikka hommikul on tunne, et keha on surnud, siis ma ei tule siia. Tunnen, et närvisüsteem ja vaim on sel moel kuidagi paremini säilinud. Eilsel matšil Jussi vastu – treenisin ennast lihtsalt palju vähem ja läksin palju parema tundega ringi sisse. Enda kogemuste pealt arvad küll, et kui jätad trenni tegemata, siis jääd halvemaks, aga tegelikult on puhkus ja õige kombineerimine see, mis annab õige resultaadi. Hästi palju tuleb ennast kuulata. See, kui keegi ütleb sulle “Tee nii”, ei pruugi üldse sinu jaoks toimida.

Kuidas see vaimne ettevalmistus matšide eel on? Mida treenerid ja tiimikaaslased üksteisele soovitavad?

Eestlased on vist nii omaette tegutsejad, et meil siin omavahelist infovahetust väga ei olegi. Me pigem tuleme lihtsalt kõik kokku ja teeme koos rasket tööd. Vahel mõtlen küll, et kuidas me pärast seda veel suudame Mirkko, Maksimi ja teistega normaalselt suhelda. See vist teebki meie tiimi tugevaks, et kui kõik Eesti tüübid tulevad kohale kokku ja annavad endast 100%. Kui sa kõrgele tippu jõuad, siis partnerite valik jääb suhteliselt kesiseks. Siis ongi väga tähtis, et kõik ilmuvad kohale ja annavad endast parima. Ülejäänu pead juba ise kodus paika panema.

Sparringust oli näha, et vennad Moisarid ennast eriti tagasi ei hoidnud. Tagasi ei hoidnud Teiega ka Maksim Vorovski. Kevin Renno ja nooremad olid pikali maas. Kui oluline tegelikult on, et siin saalis saavad tipud kokku?

Kui sa lähed sellisel tasemel lahingusse ja sa pole seda teed tippudega läbi käinud, siis sul läheb päris raskeks. Sa lihtsalt ei ole selleks valmis – sa pole valmis selleks reaalseks olukorraks, kui sa seda enne mitmeid-mitmeid kordi nii-öelda läbi ei nämmuta. See ei ole korvpall või jalgpall, kus sa lähed ja jooksed ringi – läheb halvasti, siis läheb. Poksis sa saad jalaga vastu nägu ja sa ei pruugigi enam sporti teha. Sellepärast ongi sparring ülimalt tähtis – ma arvan, et see on isegi lausa pool kogu tervikust, mis annab sulle selle kõige parema ettevalmistuse. Pluss veel ka see, et ta annab sulle enesekindluse. Kui sa siin Maksimi, Hendriku või Mirkkoga suudad töötada mitu raundi, siis see annab sulle enesekindluse, et sa suudad ka vastasega seal sedasama teha. Tuleb kohal käia ja teha sparringut. Mina ütleks, et sparring ongi kõige tähtsam. Kui sa seda teed poole kohaga, siis võistlustel sa paned ka poole kohaga.

Et ringi siis pole mõtet minna?

Sa võid minna sinna, sa võid oma asja ära teha, aga suure tõenäosusega ei tunne sa ennast seal mugavalt. Sa saad seal esimesed tugevad löögid endale sisse ja juba tunned ennast ebakindlalt. Aga kui sa siin oled juba need löögid pihta saanud ja neid kaitsnud, siis sa tunned ennast palju enesekindlamalt. Seda on nii palju nähtud, seda on ise läbi tehtud. Ja mõlemat pidi – kas siis enne võistlusi sparrides või mittesparrides – vahe on sees. Seda räägivad siin ka kõige vanemad sportlased. Kevin räägib ja räägivad juba ka paljud nooremad.

Mida Te fännidele sel korral julgete lubada või öelda?

Ma tahan jälle saada ringiaega, nagu ma ka eelmise matši puhul ütlesin. Kunagi eelmistel hooaegadel, kui enne vigastust võistlesin, siis oli mul kogu aeg selline sisemine vajadus tõestada kõigile, et ma lähen löön nüüd kõik nokki jne. Aga ma nägin, et sellest kaob sul matšis pea ära, kui sa lähed ainult seda ühte ainukest asja taga ajama. Ka selle matšiga on mul endal peas juba seatud üks eesmärk – ma tahan saada 3 raundi ringiaega, kuna enne King of Kingsi on see väga tähtis. Kui tuleb nokaut, siis tuleb, aga ma ei lähe seda otseselt niimoodi otsima. Ma lähen sinna just seda ringitunnetust saama – see on praegu ülimalt tähtis. Ma võin King of Kingsile minna, aga seal on mul vastas profitasemel maailmameistrid. Mul tuleb siin endal alles kaheksas profimatš. Enda silmis lähen ma midagi väga-väga suurt ületama, kui ma lähen King of Kingsile nendega võistlema. Üks vastane on see, kes võitis Maksimi aasta aega tagasi.

Ja selle otsustate ära pärast Fightland’i?

Jah. Kui mingit suurt vigastust ei tule, siis ma saan ilusasti Hollandisse minna ja seal veel oma viimase lihvi anda. Üldiselt tunnen, et vorm on hea. Suvel olen pannud palju rõhku üldfüüsilisele treeningule. Mul olid vigastused, millega pikalt tegelesin ja millest olen nüüd põhimõtteliselt 100% üle saanud. Saan oma füüsilist poolt mängu panna sajaprotsendiliselt. Plussiks on ka see, et meil on kõik siin nüüd hakanud uuesti trenni tegema – vahepeal olid poisid saalidest kadunud, aga nüüd teevad jälle uuesti trenni, see on hea. Sest kui meil ei ole kellegagi trenni teha, siis teed üksinda. Mingid asjad saab siin üksinda tehtud – üldfüüsilise ja jooksmised, aga kõige muu jaoks on sul vaja siia kõrvale omasuguseid. Olles ise grupitreener, siis mul on siin poisid amatöörtasemel, ja see ei ole ikkagi see. See on koht, mis võib vaimsele poolele anda väikse löögi – sa tead, kellega sa treeninud oled ja sa tead, kellega su vastane treeninud on. Tal on mingi supertiim taga ja sina ise oled võib-olla treeningpartnerite puudumise tõttu teinud sellistega, kes polegi profiringis käinud. See on juba suur vahe. Seekord on õnneks täpselt enne võistlusi poisid kõik saalis kohal. Võistlused lähevad hästi, lähen Hollandisse ja siis tagasi tulen King of Kingsile midagi uskumatut korda saatma – proovin seda ära võita.