Avaleht Sport SPORT JA TERVIS! Tippspordile pühendunud Saskia Alusalu ei unusta ka tervislikku elustiili
SPORT JA TERVIS! Tippspordile pühendunud Saskia Alusalu ei unusta ka tervislikku elustiili

SPORT JA TERVIS! Tippspordile pühendunud Saskia Alusalu ei unusta ka tervislikku elustiili

0

Saskia Alusalu2

Tänane Eesti nimekaim kiiruisutaja Saskia Alusalu alustas sportimist oma sünnikohas Jõgevamaal Adaveres. Nüüd on Saskia edukalt osalenud erinevatel rahvusvahelistel võistlustel ja on püstitanud tervelt 58 Eesti rekordit.

Elu kulgeb tippsportlasele omases rütmis, mis tervise vaatevinklist ei tähenda just kõige sõbralikumat varianti. Ometi tunneb Saksia Alusalu oma tegevusest vaid rõõmu ja kogub positiivset energiat, sest talle meeldib uisutada. Tervise hoidmiseks ja tugevdamiseks vajalikest reeglitest aitavad spordineiul kinni pidada perearstist ema, spordimeedikute ja treenerite nõuanded ning tervislik elustiil – niipalju, kui võistlussport seda võimaldab.

Ei salga, et esitatav küsimus on tingitud sellest, et teie ema on Põltsamaa perearst Sirje Alusalu. Kui kaua olete tegelenud kiiruisutamisega ja kas selle huviala valikul olid kaalul ka tervisega seotud plussid ja miinused?

Tegelen kiiruisutamisega kaheksandat aastat. Minu põhidistantsiks on 3000 meetrit. Märtsis lõppes minu esimene hooaeg täiskasvanute klassis. Olin 3-aastane, kui isa viis mind esimest korda uisutama. Siis olid mul jalas iluuisud. Tänu oma isale hakkasin sportimist armastama. Isa viis kogu pere suusatama ja uisutama. Mul on kaks vanemat õde (Sirli 30 ja Sandra 27), kellele ma alati üritasin järele jõuda.

Kiiruisutamise juurde jõudsin tükk aega hiljem. Minu esimene treener oli Väino Treiman. Tänu temale tegin algust kiiruisutamisega. Praegu treenin neljandat aastat Saksamaal Inzellis KIA kiiruisuakadeemias. Praegu on minu treeneriteks Wim den Elsen Hollandist, Jeremy Wotherspoon Kanadast, kes on 500m maailmarekordiomanik, ja assistent treener Abby Ennis Kanadast. Kindlasti annavad treenerid nõu ka tervisega seonduvates küsimustes.

Ema on mind alati minu valikutes toetanud, aga see, et kiiruisutamise juurde jõudsin, ei ole kuidagi tervisega seotud. Ema annab mulle alati nõu ja nüüd pigem muretseb minu tervise pärast. Tervisesport ja tippsport on ju kaks täiesti erinevat asja. Mulle lihsalt hakkas kiiruisutamine väga meeldima ning kogu minu pere toetab mind selles.

Millal sai teist tippsportlane? Mida uut see kaasa tõi?

On raske täpselt öelda, millal lõppes karjäär harrastajana ja algas sportlasena. See kõik muutus järk-järgult. Kindlasti toimus suurem elustiili muutus, kui ma otsustasin rohkem kui neli aastat tagasi Saksamaal kiiruisuakadeemias treenima asuda. Nüüd on sportlikud eluviisid (tervislik söök, piisav uneaeg, treeningust taastumine jne) lihtsalt loomulik elu osa. Ma isegi ei mõtle igapäevaselt selle peale. See lihtsalt on nii.

Milliseid tervisetõdesid peab jälgima uisutaja, et ta suudaks endast parima anda ja samas oma organismile liiga ei teeks?

Ma arvan, et põhitõed on kõigil samasugused. Väga oluline on tervislik ja mitmekülgne söök taastumiseks ja kulutatud energia tagasisaamiseks. Samuti on oluline uneaeg ja puhkus treeningute vahel. Tähtis on ka füsioteraapia (venitused, massaaž).

Kiiruisutamise puhul on eriline see, et liikumisviis ei ole väga loomulik. Me tõukame küljele selleks, et edasi liikuda ja keha on pidevas sundasendis. Lihased on tihti väga pinges, sagedased on selja- ja põlvevalud. Harva tuleb ette päevi, kui kusagilt ei valuta. Loomulikult üritan ma endale mitte liiga teha, aga päris kindlasti ei ole tippsport tervisele kasulik. Koormused on väga suured, ette tuleb traumasid ja tippsportlase organism on vastuvõtlik erinevatele haigustele.

Teie nimel on terve rida isiklikke ja Eesti rekordeid. Kui palju vaimset ja füüsilist pingutamist on eelnenud nendele tipphetkedele?

Paljud arvavad, et just tähtsal võistlusel hästi esinemine või Eesti rekordi püstitamine nõuab eriti palju vaimset ja füüsilist pingutamist. Ja nii see ka ju on. Vähesed aga mõistavad, kui suurt pingutust, pühendumust, keskendumist kiiruisutamisele ja kõige muu tahaplaanile jätmist ning loobumist tähendab sinna jõudmine. Selleks, et ühte Eesti rekordit näiteks 3000m parandada 2 sekundi võrra ja tiitlivõistlustel hästi esineda, tuleb alustada ettevalmistust peaaegu pool aastat varem. Sõita mitu tuhat kilomeetrit rattaga, joosta, teha jõusaali-, sprindi-, intervall-, jooksu-, rulluisu- ja loomulikult kõige olulisem – jäätreeninguid. Mitte lihtsalt teha, vaid teha mõttega ja pühendumusega. Ja nii päevast päeva, kuust kuusse, aastast aastasse.

On teil mõni tervisega seotud rituaal, mida teete enne olulist võistlust?

Üritan enne võistlusi käituda võimalikult tavaliselt. Püüan olla samamoodi nagu enne olulisi treeninguid või testimisi. Enne võistlusi on kõige olulisem rahulik olla, sest suurem töö on selleks ajaks tehtud. Võistlustel peab olema väga keskendunud ja endast kõik andma. Kõlab lihsalt, aga teostada ei ole seda kerge.

Ühel rahvusvahelisel võistlusel saite üsna sügavad haavad nii rinnale kui ka jalale. Mis täpsemalt juhtus, kui ruttu ja kuidas need haavad paranesid?

Märtsis toimunud MK-etapil Inzellis sain mass-stardis kaasvõistleja uisuteraga lõikehaavad rinnale ja reiele. Pärast seda olin sunnitud loobuma hooaja viimasest võistlusest, MK-etappide finaaletapist. Kuna pärast seda hooaeg lõppes, oli mul aega paraneda.

Praegu need haavad mind enam ei takista. Armid on jäänud, aga kasutan Chemi Pharmilt saadud haavakreemi ja tundub, et see aitab arme vähendada. Kiiruisutamine on päris ohtlik, sest uisud on teravad ja kiirused suured – sprindis 50 kilomeetrit tunnis. Samuti olen trennis ja võistlustel näinud, kuidas iseendal, oma uisuteraga, lõigatakse teist jalga. Vahel on see ainult pindmine lõige, aga on ka ligamente katki lõigatud. Kõige ohtlikumad on kindlasti mass-stardid ning selle käigus grupis kukkumised. Kui haav oleks olnud umbes 10cm kõrgemal kaelaarteri juures, oleks kõik võinud minna tunduvalt halvemini.

Iseloomustage Inzellit, kus praegu õpite uisuakadeemias?

Inzell on Saksamaa mõistes väike (umbes 4500 elanikuga) küla Alpides. See umbes 700m kõrgusel merepinnast asuv paik Baierimaal on maaliliselt kauni loodusega ja puhta elukeskkonnaga. Mõeldud on sellele, et igal aastaajal oleks võimalik viibida looduses, näiteks matkata mägedes, suusatada, sõita rattaga, mängida golfi. Loodud on võimalused sportimiseks erineva vanusega ning tasemega inimestele, harrastajast tippsportlaseni.

Kas teie tervist kontrollib ja annab teemakohaseid soovitusi spordiarst? Millised on tema nõuanded?

Minu esmane nõustaja on alati ema, temalt saan ma abi ja soovitusi. Spordiarsti juures käin regulaarselt. Annan analüüse, teen erinevaid koormusteste ja vajadusel uuringuid, küsin nõuandeid. Väga oluline on füsioterapeudi abi taastumiseks.

Millistes ilmastikutingimustes end kõige paremini tunnete?

Mulle meeldivad kõik aastajad. Kõige rohkem meeldib mulle soe päike. Tõenäoliselt mõnusaim temperatuur väljas treenimiseks on umbes +22 kraadi ja natuke pilvine ilm.

Kui suur on oht, et uisutajal hakkavad saapad pigistama?

Saapad on tehtud uisutaja jala järgi. Võetakse vorm ja uisud tehakse täpselt jalgadele ümber. Kuna aga saapad on väga kitsad ja kõvad, siis pigistavad uisud peaaegu kogu aeg. Trenni tehes valutavad jalad pidevalt.

Millist spordirõivastust peate kõige tervisesõbralikumaks?

Ma arvan, et kõige olulisem on see, et spordirõivastus oleks kandjale mugav ja ilmastikule vastav.

Teie jaoks oli tänavu kindlasti üheks olulisemaks sündmuseks kahekümne aastaseks saamine. Kas tüki torti endale ikka lubasite?

Ma pean tunduvalt olulisemaks südmuseks 2014. aastal Eesti riigi esindamist pärast 75 aastast pausi uuesti Euroopa Meistrivõistlustel Norras Ha-maris. Sünnipäev on alati tore ja lubasin endale ikka ema tehtud maasika-vahukoore torti.

Tänavu möödus 50 aastat Ants Antsoni olümpiavõidust. Olete esimesena taliolümpiamängudel kuldmedali võitnud Eesti mehega isiklikult kohtunud ja juttu ajanud?

Kahjuks ei ole ma Ants Antsoniga kunagi isiklikult kohtunud.

Kas võib juhtuda, et sportlane tarbib “keelatud aineid ” ka nii, et ta seda ise ei teagi?

Kindlasti peab väga ettevaatlik ning teadlik olema. Kontrollida tuleb toidulisandeid ja ravimeid, mida kasutad, sest paljudes igapäevaselt kasutusel olevates ravimites on aineid, mis on sportlastele keelatud. Kuna keelatud ainete nimekiri on pidevalt muutuv, peab kõigega kursis olema.

Millises vanuses võib kiiruisutaja veel tipus olla?

Kiiruisutamine on tehniline ala ja edukaks kiiruisutajaks enamasti ei saada väga noorelt. Kiiruisutamine on üldiselt ala, millega võib tegelega kõrge vanuseni. Näiteks eelmisel hooajal maailmakarikaetappidel edukalt esinenud Claudia Pechstein on 42-aastane. Ta võistleb ka käesoleval hooajal. Kui võimalusi, vahendeid, tervist ja tahtmist on, siis on mul kõik alles ees.

Iga teie liigutus spordis on selle nimel, et saada “pilet” 2018. aasta taliolümpiamängudele?

Loomulikult treenin ka selle nimel, et kvalifitseeruda ja osaleda edukalt 2018. aasta olümpiamängudel. Samas ei tahaks ma olümpiamänge üle tähtsustada. Väga olulised on ka teised tiitlivõistlused: maailmakarikaetapid, Euroopa- ja Maailmameistrivõistlused. Eelkõige tegelen ma kiiruisutamisega, sest ma armastan seda ala ja kogu protsessi. Tahan paremaks kiiruisutajaks saada. Kiiruisutamine on tehniliselt väga keeruline ala. Tehnika pidev parandamine, lihvimine ja muutmine on keeruline ja aeganõudev, aga minu jaoks selles seisneb ka kiiruisutamise võlu. Ei ole nii, et üks ja sama kindel tehnika töötab kõigi jaoks. Loomulikult on põhitõed, mida peab tegema, aga enamikel parimatel uisutajatel on midagi, mida nad teevad erinevalt ja mis toimib ainult nende jaoks. Ei piisa ainult sellest, et oled heas vormis, tehnika on väga oluline. Igaüks peab ise leidma on tee isikupärase tehnikani, mis tema jaoks töötab.

Olete õppinud Põltsamaa muusikakoolis viiulit. Ehk on teil see muusikainstrument kaasas ka treeninglaagris võistlustel?

Viiulimängu jaoks mul kahjuks enam aega ei ole. Olen sunnitud tegelema kõiksuguste asjaajamistega: sponsorite otsimine ja nendega suhtlemine, reiside korraldamine MK-etappidele, Eesti Meistrivõistlustele ja teistele tiitlivõistlustele, oma varustuse korrashoidmine, uiskude teritamine, terade raadiuse muutmine, jalgratta hooldamine, videoanalüüside tegemine uisutehnika kohta, varustuse hankimine jne. Loen palju lisa ja uurin trennide, söögi ja taastumisvahendite kohta, lisaks teaduslikud artiklid, kuidas ja mida paremini teha. Ma tean, et minu ümber ei saa kunagi olema suurt tiimi. Pean ise väga hästi asjadega kursis olema. See on üks suur põhjus, miks tegin treeneri kutse. Kogu mu elu käib kiiruisutamise ümber. Võimalusel kuulan ka muusikat või loen ilukirjandust.

Kõige kuulsam teie eesnime – Saskia – kandja on küllap olnud kunstnik Rembrandti abikaasa ja muusa. Kuidas teile meeldiks, kui mõni kunstnik teid maalida sooviks ja kas eelistate poseerida kiiruisutajana?

Üldiselt eelistan ma kiiruisutada, mitte kiiruisutajana poseerida.

Usutles Jaan-Ivo Lukas

Allikas: Terviseleht 

TerviseLeht logo

mm