Saskia Alusalu elab kiiruisutamise sees ja selle nimel
Saskia, oled tuntud kui noor kiir- ja rulluisutaja. Mida sa alustuseks enda kohta ütleksid?
Olen kiiruisutaja Saskia Alusalu ja sündinud olen 14. aprillil kahekümne aasta eest. Rulluisutamist kasutan ma tegelikult vahendina treenida end kiiruisutamiseks. Enamasti sõidan rulluisku kiiruisutehnikaga. Rulluisuvõistlusteks ma otseselt ei valmistu, kuigi Eestis olles olen üritanud osaleda ka rulluisumaratonidel. Sel kevadel tegin kaasa EMT rullituuri esimese etapi, mis toimus Raplas, kus läks väga hästi.
Lõpetasin eelmisel kevadel Põltsamaa Ühisgümnaasiumi hõbemedaliga. Sel kevadel läbisin Tartu Ülikoolis abitreeneri koolituse ja omandasin kutse kolmanda taseme.
Sinu saavutuste hulgas on arvukalt isiklikke ja Eesti rekordeid ja esikohti. Milline neist on sulle endale kõige südamelähedasem? Mida sa oled juba saavutanud?
Tegelen kiiruisutamisega kaheksandat aastat. Minu põhidistantsiks on 3000 meetrit. Märtsis lõppes minu esimene hooaeg ehk 2013/2014. aastal täiskasvanute klassis. Jäin sellega väga rahule. Täitsin normatiivi maailmakarikaetappidel osalemiseks ja võistlesin ettapidel Calgaris Kanadas, Salt Lake City’s USA-s, Berliinis ja Inzellis Saksamaal. Samuti esindasin Eestit pärast 75 aastast pausi uuesti Euroopa Meistrivõistlustel Hamaris Norras. Parandasin Eesti rekordeid kõikidel distantsidel — 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 meetril. Eelmisel hooajal tegin kokku 17 Eesti rekordit. Kuue aasta jooksul olen neid parandanud 58 korral. 2009. aastast olen Eesti absoluutne meister kõikidel kiiruisutamise distantsidel. Kokku olen 34-kordne Eesti meister.
Minu parimateks saavutusteks rahvusvahelistel võistlustel on juunioride maailmakarikasarja üldarvestuse kolmas koht mass-stardis 2013. aastal ja täiskasvanute MK-etapil kümnes koht mass-stardis 2014. aastal. Kaks viimast on kindlasti mulle kõige olulisemad.
Treenid Väino Treimani käe all juba 2006. aastast. Kuidas üldse leidsid tee kiiruisutamisse ja mida on sport sulle andnud? Oled Inzelli kiiruisuakadeemia stipendiaat. Kuidas on seal õppimine kulgenud?
Olin 3-aastane, kui isa viis mind esimest korda uisutama. Siis olid mul jalas iluuisud. Tänu oma isale hakksin sportimist armastama. Isa viis kogu pere suusatama ja uisutama. Mul on kaks vanemat õde (Sirli 30 ja Sandra 26), kellele ma alati üritasin järele jõuda. Kiiruisutamise juurde jõudsin tükk aega hiljem. Minu esimene treener oli Väino Treiman. Tänu temale tegin algust kiiruisutamisega. Praegu treenin neljandat aastat Saksamaal Inzellis KIA kiiruisuakadeemias. Praegu on minu treeneriteks Wim den Elsen Hollandist, Jeremy Wotherspoon Kanadast, kes on 500m maailmarekordiomanik, ja assistent treener Abby Ennis Kanadast. Kindlasti on akadeemias elamisel ja treenimisel ka miinuseid, aga usun, et see on siiski hetkel mulle treenimiseks parim koht.
Kas sportlasekarjäär on sind ilma jätnud millestki, mis su vanuste neidude hulgas on igapäevane: noormehed, šoppamine, peod?
Kindlasti erineb mu elu tunduvalt minuvanuste neidude elust, aga ma ei tunne puudust pidudest või šoppamisest. Mulle tõeliselt meeldib kiiruisutamine, sport ja kõik, mis sellega kaasas käib. Ma olen selle endale valinud ja selle nimel valmis ohverdama nii mõndagi. Kõige rohkem on kahju sellest, et ma ei saa oma perega koos olla nii palju, kui tahaksin, sest elan umbes 9 kuud aastast Saksamaal. Seda sellepärast, et Eestis puuduvad võimalused nii heal tasemel kiiruisutamisega tegelemiseks. Igatsen tihti ema tehtud sööke ja perega koos ajaveetmist. Õnneks saan vahepeal ikka kodus käia. Samuti on mu ema, isa ja õed mul Saksamaal külas käinud.
Kas kiiruisutamises on ka mingi tippvanus, mil alaga hüvasti jäetakse?
Kuna kiiruisutamine on väga tehniline ala, siis väga edukaks kiiruisutajaks enamasti ei saada väga noorelt, kuid loomulikult on ka erandeid. Kiiruisutamine on selline ala, millega võib tegelega väga kõrge vanuseni. Näiteks eelmisel hooajal maailmakarikaetappidel väga edukalt esinenud Claudia Pechstein on 42aastane. Ta sõidab ka tuleval hooajal.
Millised on sinu tulevikuplaanid?
Tuleval hooajal on plaanis osaleda maailmakarikaetappidel ja Euroopa Meistrivõistlustel. Hooaja eesmärgiks on astuda järjekordne samm lähemale tippudele, saavutada silmapaistvaid tulemusi rahvusvahelistel võistlustel ja alustada ettevalmistust 2018. aasta olümpiamängudeks. Ma väga loodan, et ühel päeval on võimalik alustada Eesti ülikoolides õpinguid ka osalise koormusega. Praegu on võimalik õppida ainult täiskoormusega. Sellest on väga kahju. Tundub, et sportlaste peale pole üldse mõeldud. See tekitab natuke ka lisastressi, sest tekib tunne, et millal siis. On ju ilmselge, et sportlasena raha ei teeni ja sportlaskarjäär ei kesta igavesti. Ma usun, et see on ka üks põhjuseid, miks paljud Eesti sportased on sunnitud lõpetama oma sportlaskarjääri nii varakult. Need 3-4 kuud, kui ma Eestis olen (hooaja lõppedes ja uue hooaja ettevalmistustsükli alguses), oleks ideaalne koguda ainepunkte. Hooaja sees võiks võtta mõne kursuse arvutis ja minna eksamiks tagasi Eestisse. Tean paljusid teiste riikide sportasi, kes nii õppida saavad. Ma väga loodan, et ka Eestis on see varsti võimalik.
Milline tunne valdab sind, kui kihutad kiirrajal?
Kuna kiiruisutamine on väga tehniline ala, siis enamus aega, kui treenin või võistlen, mõtlen tehnikale, et mida ja kuidas ma täpselt tegema pean. Tunnetele üldiselt lihtsalt ei tohi mõelda. Näiteks võistlustel oma põhidistantsil, 3000 meetri sõidus, sõites olen üle poole läbitud distantsil juba suheliselt väsinud ja kui hakkaksin selle peale mõtema, kuidas ma ennast tunnen, siis sellest head sõitu ei tuleks. Ma lihtsalt mõtlen sellele, kuidas oma tehnikat hoida.
Möödunud esmaspäeval algasid treeningud jääl. Enne seda oli ettevalmistus. Pärast 4 kuud jääst eemal olemist sain kohe esimeses trennis aru, miks ma selle alaga tegelen. Ütlesin kõigile teistele uisutajatele kõva häälega, et ma armastan uisutamist ja soovin, et trenn jääl teeks mind iga päev nii õnnelikuks nagu täna, ise sisimas loomulikult teades, et iga trenn jääl mind õnnelikuks ei tee ja ei saagi teha. Vahepeal peab vihaseks ka saama, kui midagi välja ei tule päris nii nagu tahaks. Siis on ka rohkem rõõmu nende trennide lõpus, mis väga hästi välja tulid. Aga see, mis tunne mul täpselt on, on täiesti võimatu kirjeldada. Ma lihtsalt elan kiiruisutamise sees ja selle nimel.
Mida sel suvel teed?
Aprilli algusest algas ettevalmistusperiood tulevaseks hooajaks — hooaeg algab oktoobri lõpus ja kestab märtsini. Alguses polnud treeningud väga rasked, aga lähevad järk-järgult. Treeningplaani kuuluvad jõusaal, jalgrattasõit, jooksmine, imitatsiooniharjutused ehk kuival maal uisutamise imiteerimine, mitte jääl, samuti hüpped, intervalltreeningud ja muudki. Juulis teeme jäätreeninguid 20 päeva. Rohkem jääd lihtsalt jäähallis ei ole. Ja siis algab jääl treening Inzellis uuesti oktoobri alguses. Ma väga loodan, et tekib võimalus ka septembris korra kuhugi mujale jääle minna, kuna tavaliselt algab jäätreening uuesti septembri algusest või keskpaigast. Muidu jääks liiga vähe aega esimestele MK-etappidele valmistumiseks.
Said vist Inzellis vigastada? Kas need haavad on sind ka takistanud ja kui ohtlik see ala üldse on?
Märtsis toimunud MK-etapilt Inzellis sain mass-stardis kaasvõistleja uisuteraga lõikehaavad rinnale ja reiele. Pärast seda olin sunnitud loobuma hooaja viimasest võistlusest, MK-etappide finaaletapist. Aga kuna pärast seda oleks hooaeg nagunii lõppenud, siis oli mul aega oodata, et haavad ilusti kokku kasvaksid. Enam need mind ei takista. Armid on jäänud, aga kasutan Chemi Pharmilt saadud haavakreemi ja tundub, et see aitab väga hästi. Ala on päris ohtlik, sest kiirused on suured — sprindis 50 kilomeetrit tunnis. Samuti olen trennis ja võistlustel palju näinud, kuidas iseendal oma uisuteraga lõigatakse midagi katki teisel jalal. Vahel on ainult pindmine lõige, aga on ka ligamente katki lõigatud ja muudki. Kõige ohtlikumad on kindlasti mass-stardid ning selle käigus grupis kukkumised. Nii et kui mul oleks olnud rinnal olev haav kusagil 10 cm kõrgemal arteri juures, oleks kindlasti läinud tunduvalt halvemini.
Kas Sul jääb aega muude hobide jaoks, näiteks viiulit kätte võtta?
Kahjuks väga palju aega ei jää muudeks tegemisteks. Olen sunnitud tegelema palju asjaajamisega: sponsorite otsimine ja nendega suhtlemine, reiside korraldamine MK-etappidele, Eesti Meistrivõistlustele ja teistele tiitlivõistlustele, oma varustuse korrashoid, uiskude teritamine, terade raadiuse muutmine, suvel jalgratta korras hoidmine, videoanalüüsid uisutehnika kohta. Loen palju lisa ja uurin trennide, söögi ja taastumisvahendite kohta. Veel loen teaduslikke artikleid selle kohta, kuidas ja mida paremini teha. Kuna ma tean, et minu ümber ei saa kunagi olema suurt tiimi, siis pean ise väga hästi asjadega kursis olema. See on üks suur põhjus, miks tegin omale treeneri kutse. Lisaks trennile on ka igasugused taastumisprotseduurid: külm vann, venitamine, massaaž, rullimine ja muu. Kogu mu elu käib kiiruisutamise ümber.
Usutles Jüri Kukk
