Neljakordne Eesti Rammumees tahab pääseda tugevaimate esikolmikusse

Neljakordne Eestimaa Rammumees Rauno Heinla sihib kõrget kohta maailma tugevaimate meeste hulgas ning tahab selle aasta augustis saada Kohilas ka viiekordseks Eesti kõvemaks jõujuurikaks.

Rauno, mida tähendab olla Rammumees suure algustähega ja kuidas selleni jõutakse?

Tipptasemel rammumees olla on hea. See eeldab, et oled suur ja tugev, kuigi mina olen üks kergemaid SCL (strongman champion league) võistlustel. Enamus meestest kaaluvad 145-185 kilogrammi. Olen selle alaga tegelenud 18ndast eluaastast saati. Enne seda tegelesin jõutõstmisega ja klassikalise tõstmisega. Esimene tõstmisvõistlus oli 10ne aastaselt, kuhu vedas mind kaasa Margus Pärsik. Tema mu rammumeeste sporti suunaski, sest tegeles sellega ka ise. Mäletan, et kui alles alustasin, siis esimesel võistlusel kaalusin vaid 85 kilogrammi ja pidin vedama 40 meetrit 86-kiloseid kohvreid kummaski käes. Lõpuks vedasin ühekaupa, sest rohkem ei jõudnud. Praeguseks olen sel alal Eesti tipus ja pakun konkurentsi ka maailma tipus. Olen nii mõnelegi maailma tugevaimale ära teinud. Eesmärk on saada MM-il finaali ja kunagi tahaks ka maailma TOP-3 hulka saada, siis oleksin rahul.

Sa oled ka viga saanud. Kas see ala on ränk pingutus?

Kui vigastustest rääkida, siis sellel alal tuleb neid ikka ette. Kuni 30nda eluaastani sain suhteliselt hästi hakkama, kuid siis tuli üks ja väga tõsine vigastus. Parema jala kannakõõlus purunes Kõrveküla võistlusel traktorit lükates. See pidi arstide sõnul paranema pool aastat, kuid asi läks tänu nende ebapädevusele aina hullemaks. Jalg läks paiste ja mädanes ning arstid seda ei märganud. Lõpuks leidus üks arst, kes oli toimuvast jahmunud ega saanud aru, kuidas selline asi saab üldse võimalik olla ning suunas mu kohe haiglasse – aparaat jala külge ja läks ravimiseks. Vahepeal käis mu jalga sidumas veel teinegi arst, kes polnud tegelikult üldse sellele valdkonnale spetsialiseerunudki ja eemaldas kannakõõlust 10ne sentimeetri jagu, kuna leidis, et see on surnud. Pärast ütles aga oma arst, et seda poleks tohtinud teha, kuna kõõlus oleks taastunud. Õnneks jäi alles väga peenike osa, mida opereerinud arst ei märganud ja tänu sellele jalg praegu liigub. Olen teinud palju taastusravi ja muudki vajalikku. Nüüd saan jälle tipptasemel võistelda, kuid sellegi poolest annab jalg tunda. Lapsega näiteks jalkat mängida ei saa, sest pärast seda valutab jalg veel pikalt.

Mis on Sinu lemmikalad rammukatsumises?

Minu lemmikalad on jõutõmme korduste peale, kivitõstmine ja kükk. Jõutõmbes olen üks parimaid just korduste peale, näiteks 370nele kilogrammile. See tähendab, et mitu korda jõuad konkreetset raskust tõsta. Isiklik rekord on mul 402 kilogrammi. Hooajaväliselt, kui trenni teeme, raskusi suureks ei aja, aga suveks tuleb vormis olla, sest siis on ka treeningraskused suured ja viidud maksimumi ligi. Jõutõmme ongi suhteliselt oluline. Õlg peab olema tugev, et suudaks 150-kilose palgiga kordusi teha ja ega jalgki peab olema tugev.

Saad meenutada oma halvimat ja parimat hetke?

Minu kõige halvem hetk oli loomulikult Kõrveküla Rammumees, kus jalga rängalt vigastasin. Ent õnnelikumaks pean 2011. aastal Soomes Giant Live võistlust, kus saavutasin 3. koha ja sain MM-ile. Kindlasti jääb ka selle aasta sclSCL Vaasa etapi võistlus meelde, sest võitsin kõiki õla-alades ja kokkuvõttes tulin kolmandaks. Uutele tulijatele julgen soovitada, et kunagi pole mõtet käega lüüa ja alla anda. Rammumehe sport on hea, sest seda saab ka isegi 47-aastaselt veel teha. Hetke maailma parim on 39-aastane leedukas Zidrunas Savickas, nii et kui isegi 27-aastaselt alustada, jääb veel ikkagi aega tippu jõudmiseks.

Kuidas Sinu trenn välja näeb?

Kõige aluseks on jõusaal ja konkreetselt rammumehe alasit tuleb teha korra nädalas kindlasti ja hooajal rohkem. Igal alal on omad nõksud ja oskused, seega ainult toorest jõust ei piisa ning alati tasub nõu küsida vanematelt rammumeestelt, kes aitavad meeleldi. Trenni tuleks teha vähemalt 5 korda nädalas. Vähemalt!

Mida pead oma saavutusteks?

Eestis olen võitnud väga palju võistlusi. Seda on nii palju, et koju hetkel karikate kapp ära ei mahu ning asub olude sunnil Kõrveküla saalis. 4 korda olen mina olnud Eesti tugevaim. 5 korda on olnud Eesti tugevaimad Tarmo Mitt ja Andrus Murumets. Kindlasti üritan ma selle tulemuse sel aastal saavutada. 16. augustil toimub Eestimaa Rammumehe võistlus Kohilas.

Keda pead kõvemaks konkurendiks?

Hetke peamine konkurent on minu trennikaaslane Lauri Nämi, kes võistleb peamiselt sclSCL võistlustel ja on seal kõrgel kohal. Teine konkurent on hetkel vigastatud Meelis Peil, kes tegi sama vea, mille minagi paar aastat tagasi – osales Eestis väikesel võistlusel ja sai seal suure vigastuse. Sellest olen mina õppinud, et igal väikevõistlusel pole mõtet kaasa teha, kui oled ise juba maailmatasemel, sest vigastused on kerged tulema. Aga muidu ei tohiks vast keegi teine mulle vastu saada, sest olen paregu enda elu parimas vormis – jõudu jätkub ja võistlema lähen ikka võidulootustega.

Kui kaugele on sind võistlused viinud?

Selle spordiga saab palju reisida, kuid mina pole väga Lätist, Leedust ja Soomest kaugemale jõudnud. Korra Ameerika Ühendriikides siiski käisin. Aga näiteks Lauri Nämi on terves maailmas ringi reisinud väga-väga paljudes kohtades. Ise olen tavaline pereinimene, kes tegeleb palju perega. Eriline pidutseja ma ka ei ole. Hetkel saingi kodu ka valmis, mida kaks aastat tagasi sai ehitama hakatud ja olen eluga rahul. Kui kirjutada Facebooki otsingusse Rauno Heinla, siis seal leidub mu fännileht, kuhu postitan videoid ja on ka pilte.

Veidi Rauno Heinlast

• Sündinud 6. juulil 1982 Tartus;
• Pikkus 182 sentimeetrit;
• Kaal 134 kilogrammi;
• Koduklubi on Eesti Professionaalsete Rammumeeste Ühing.

Rauno Heinla saavutused

• Strongman GP 2011 võitja;
• Eestimaa Rammumees neljakordne võitja;
• Strangmans Champion League ICEMAN 4. koht 2 korda;
• Rammumeeste maailmameistrivõistlused GIANT  LIVES 3. koht;
• Eesti vs Maailm võitja 2 korda;
• Giant Live 2014 Norra 4. koht;
• 2014 Strongman Chamions League Vaasa 3. koht.

Usutles Jüri Kukk