Avaleht Sport Laupäeval toimub suur klubijalgpalli päev
Laupäeval toimub suur klubijalgpalli päev

Laupäeval toimub suur klubijalgpalli päev

Laupäeval leiab A. Le Coq Arenal aset suur klubijalgpalli pidupäev, kus on kavas erinevad tegevused ning mille krooniks selgub Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Flora tulises heitluses Eesti karikavõitja.

Karikafinaalil mängitakse teistkordselt välja Evald Tipneri nime kandev auhind, kohal on erinevad klubid oma lippudega, toimub jalgpallilaat, kohal on Politsei- ja Piirivalveorkester (dirigent Hando Põldmäe), loositakse uue hooaja karikasarja avaringi paarid ja on ette valmistud meelelahutusprogramm. Väravad avatakse kell 15.

Laupäevase finaali pääsmed on saadaval Piletilevis ja enne algust kohapeal. Täispilet maksab 5 ja sooduspilet 2 eurot (sooduspilet kehtib 1994.-2005. aastal ja 1952. aastal või varem sündinutele koos soodustust tõendava dokumendiga). Tasuta pääsevad matšile 2006. aastal ja hiljem sündinud, samuti LHV Jalgpallikaardi ja Jalgpallihaigla liikmekaardi omanikud (nõutav kohapeal).

18. MAI FINAALIPÄEV

kell 15:00 staadioni avamine publikule, jalgpallilaat A. Le Coq Arena siseruumides
kell 15:15 meelelolu loob orkester ja programm suurelt ekraanilt
kell 16:00 klubide lippude sissemarss ja 2014. aasta karikavõistluste avaringi loos, 2013. aasta karikasarja läbimängimine, intervjuud, videolood, meelelahutusprogramm
kell 16:50 meeskondade sissemarss
kell 17:00 karikafinaali Kalju – Flora lahtilöök

Pärast mängu lõppu toimub autasustamine!

EVALD TIPNERI KARIKA LUGU

Eesti karikavõitja tõstab 18. mail pea kohale trofee, mis kannab nime Evald Tipneri karikas. Nii ühendab auhind kuldväravavaht Tipneri ajastu tänapäeva vutiga.

Evald Tipner tõusis juba oma eluajal (1906-1947) legendi staatusesse. Ta esindas Eesti koondist 66 korda, võitis oma klubiga VS Tallinna Sport kaheksal korral meistritiitli ja korra karika. Tiput hinnati oma ajastu parimate väravavahtide sekka ja seda üle Euroopa! Nagu terve ennesõjaaegne Eesti jalgpallilugu, on temaga lähedalt ja säravalt seotud ka Eesti karikavõistlused.

Esimest korda selgus Eesti karikavõitja 1938. aastal, kui ennesõjaaegse jalgpalli kuulsaim meeskond VS Tallinna Sport pani igavese rändkarikana välja Eduard Saarepera trofee, mis pärast 1927. aastal võidetud viiendat Eesti meistritiitlit oli rännanud igaveseks Spordi varaaita.

1938. aastal toimunud esimeses karikafinaalis kohtus Sport TJK-ga. Mäng lõppes ka lisaaja järel seisul 1:1, kuid surve all olnud Spordi päästis korduvalt halvimast just Tipner. Nagu hiljem kirjtuas Päevaleht, tundus Spordi värav olevat justkui kindlustatud palli sisselaskmise vastu. Igale poole sai Tipner käed vahele.

Kordusmänguks oli Spordi meeskond eesotsas kapten Tipneriga täis võidutahet. „Vana hea Spordi vaim ja tugevus pole kustunud!” lubas Tipu ja seda ka tõestati. Ehkki ka nüüd lõppes normaalaeg seisul 1:1, murdus TJK vastupanu 97. minutil ja 2:1 võiduga viis Sport Saarepera karika oma auhinnakappi tagasi.

Ajakirjandus hindas sinivalgete, nagu Sporti toona kutsuti, aluseks vanameistri, 31-aastase Tipneri mängu. „Võidupandiks oli veteran Eevi Tipner – ta püüdis mängus raskeid palle ja juhtis tagaliinide tööd,” hindas Päevaleht.

Nii hoidiski kõige tõenäolisemalt just Tipner esimese Eesti karikavõitjana hõbetrofeed enda käes.