INTERVJUU I Kari-Andri Kask: rannajalgpall on kaasaegne sport

Tänavu on taas toimumas Euroopa üks suurimaid street workout üritusi Kevad Battles, kus saab näha põnevaid spordialasid, sealhulgas rannajalgpalli. Eesti Rannajalgpalli Liidu üks asutajatest Kari-Andri Kask märgib, et rannajalgpalli peetakse jalgpalli atraktiivseks väikevennaks. Ehkki rannajalgpall on lõbus ajaviide, mida igaüks saab meelelahutuseks mängida, on tegelikult tegu kaasaegse spordiga, mida maailma rannajalgpalliliit soovib saada ka olümpiamängude kavasse.

Rannajalgpalli näol on tegu kaasaegse spordiga, mida maailma rannajalgpalliliit soovib saada ka olümpiamängude kavasse.

Kuidas erineb rannajalgpall tavajalgpallist?

Kask selgitab, et murul mängitavast jalgpallist erineb see väga mitmel moel. Kui murujalgpallis on väljakul 11 vs 11 mängijat ja mängitakse jalanõudega suurel väljakul, siis rannajalgpalli mängitaks liival paljajalu ja 5 vs 5 vastu. Väljak ja väravad on väiksemad. „Väiksem väljak ja pehme pinnas annab rannajalgpallis võimaluse lüüa palju väravaid ja teha seda väga atraktiivselt käärlöökidega ning erinevate akrobaatiliste sooritustega. See kõik muudab ka pealtvaatajatele ala jälgimise lihtsamaks ning põnevamaks,“ kirjeldab mees. Rannajalgpallis on kaasatud rohkem meelelahutuslike elemente, mis teeb temast kaasaegse spordiala, mida on väljakul küll raskem mängida, kuid publikul on seda väga lihtne ja põnev mängida.

Eesti rannajalgpalli eestvedaja juba 20 aastat

Rannajalgpalliga hakkas Kask tõsisemalt tegelema 2002. aastal, kui asutas partneritega Eesti Rannajalgpalli Liidu, mis on siiani Eesti rannajalgpalli eestvedaja. Sellel aastal tähistatakse juba 20-ndat Eesti rannajalgpalli tegevusaastat. 2003. aastal peeti esimesed ametlikud Eesti rannajalgpalliliiga etapid ja sellest aastast saati on järjepidevalt Eesti rannajalgpalliliigad tegutsenud.
„Minu kõige suurem saavutus rannajalgpallis on see, et Eestis üldse ala siiani olemas on, mis pole põhjamaale väga omane nähtus,“ toob Kask välja. Ala pole ainult olemas, vaid toimetab väga edukalt 20 tegutsemise aasta jooksul. Täidetud on palju eesmärke – rannajalgpalliliigade ellu kutsumine, Eesti rahvuskoondise asutamine, ühe suurima Euroopa rannajalgpallisündmuse korraldamine Eestis (Euroliiga Superfinaal 2015. aastal Pärnu rannas) ja väga olulise infrastruktuuri tekkimine rannahallide näol.

Kõige suurem saavutus rannajalgpallis on see, et Eestis üldse ala siiani olemas on, mis pole põhjamaale väga omane nähtus.

„Kõige väljakutsuvam osa on olnud loomulikult järjepidevuse hoidmine ja järelkasvu kasvatamine,“ toob Kask välja ala edendamise keerulised osad. Tema sõnul on paljudele siiani arusaamatu sõna „rannajalgpall“ ja „Eesti“ ühte lausesse asetamine, kuna Eestis on suvekuusid maksimaalselt kaks-kolm kuud. „Oleme enda tegevusega tõestanud, et see on tegelikult võimalik ning juba on Eestis avatud sisehallid. See annab meile võimaluse ala harrastajate hulka kasvatada ja püsida rahvusvahelises konkurentsis,“ lisab mees. Iga aastane ala areng ja täidetud eesmärgid on Kaske hoidnud motiveerituna. Hetkel on üks suurimaid eesmärke liidu asutajale FIFA rannajalgpalli maailmameistrivõistluse finaalturniiri korraldamine Pärnu Beach Arenal. Sellist võimalust ei ole seni ükski põhjamaa saanud.

Rannajalgpall pole ainult suvine ala

Eestis on rannajalgpall 20-ne aasta jooksul teinud läbi suure arengu. Eesti rannajalgpalli rahvuskoondis murdis ennast 2021. aastal Euroopa 12 parima koondise sekka ja paikneb seal kindlalt ka tänasel päeval. „Selle saavutusega on rannajalgpallikoondis üks edukamaid pallimängude koondiseid Eestis,“ tunnustab mees.
Kui rannajalgpall on siiani olnud vaid suvine spordiala, siis nüüd on ka Eestisse on tekkinud rannaspordi sisehallid. „Sisehallid annavad võimaluse ala aastaringselt harrastada ja see on andnud meile võimaluse rahvuskoondisega ka talvekuudel treenida, et kenasti konkurentsis püsida,“ lisab Kask. Sisetingimused on väikesele Eestile ja ka teistele põhjamaadele ainus võimalus rannajalgpalli alal arenguhüpe teha ning liikuda lähemale rannajalgpalli tippudele nagu Brasiilia, Hispaania, Portugal.
Maailma rannajalgpalliliidu Beach Soccer Worldwide peamine eesmärk on saada rannajalgpall olümpiamängude kavasse. Selle eesmärgi nimel töötavad kõik riigid, kes on rannajalgpalliga seotud ja selle eesmärgi täitumine on ka Eesti rannajalgpalli suur unistus. „Rannajalgpall kuulub ka maailma jalgpalli organisatsiooni FIFA peresse ja selle alt peetakse iga kahe aasta tagant ka maailmameistrivõistlused,“ selgitab mees. Sellel aastal peetake FIFA Maailmameistrivõistlused Dubais (16.-26. november), kuhu pääsevad mängima 16 maailma parimat. Neist vaid 4 riiki Euroopast. Maailmameistrivõistluste valikturniir peetakse sel aastal 4.-9. juulil Aserbaidžaanis, Bakuu linnas, kuhu pääsemise eest võistleb ka Eesti rahvuskoondis.

Sisehallid annavad võimaluse ala aastaringselt harrastada ja see on andnud meile võimaluse rahvuskoondisega ka talvekuudel treenida, et kenasti konkurentsis püsida.

Rannajalgpalli tulevik sõltub mitmetest teguritest

„Rannajalgpalli tulevik Eestis sõltub tugevalt ala harrastajatest, klubide juhtidest ja ka Eesti Jalgpalliliidust. Ka sellest, kui palju oleme me kõik valmis panustama,“ kommenteerib Kask rannajalgpalli tuleviku prognoose.  „Maailmas sõltub rannajalgpalliareng sellest, et kas ala valitakse olümpiamängude kavasse või mitte,“ lisab ta. Olümpiale saamine annaks alale uue hingamise ning kasvataks paljude riikide motivatsiooni ala heaks veelgi rohkem panustada. „Kui suudame Eestis lähiaastatel käivitada aastaringsed noorte liigad ning suudame rahvuskoondisega olla edukad, siis on Eesti rannajalgpalli tulevik hea,“ on mees tuleviku osas motiveeritud.
Lõpetuseks annab Kask nõu rannajalgpalliga alustada soovivatele huvilistele: „Rannajalgpalliga on lihtne alustada. Tuleb hankida või laenutada endale rannajalgpalli pall, minna üksi või koos sõpradega rannaliivale ja proovida liival lihtsalt jalgpalli mängida. Rannajalka on äge mäng ja kui saad harjutades endale selgeks käärlöögi, siis tunne, mis tekib sellist lööki sooritades ja õnnestudes on suurepärane!“