VIDEOLUGU I Kaido Leesmann: igaüks, kes trenni tuleb, peab endale selgeks tegema, mis on tema reaalne eesmärk, milleni ta jõuda soovib!

53-aastane Kaido Leesmann on 41-kordne Eesti meister jõutõstmises ja lamades surumises. Ta on olnud Eesti parim jõutõstja 2007 ja 2008 ning Eesti parim suruja 2003-2012 ja 2016. Ta on püstitanud üle 97 Eesti rekordi ning oli esimene eestlane, kes surus ametlikult 300 kg rinnalt (2012). Rahvusvahelistelt võistlustelt (MMid ja EMid) on ta toonud 12 medalit, vahendas Pealinn.

53-aastane Kaido Leesmann on 41-kordne Eesti meister jõutõstmises ja lamades surumises. Ta on olnud Eesti parim jõutõstja 2007 ja 2008 ning Eesti parim suruja 2003-2012 ja 2016. Ta on püstitanud üle 97 Eesti rekordi ning oli esimene eestlane, kes surus ametlikult 300 kg rinnalt (2012). Rahvusvahelistelt võistlustelt (MMid ja EMid) on ta toonud 12 medalit.

Pärast 325 kilo Eesti absoluutseks rekordiks surumist, jättis Leesmann tippspordi ning keskendub nüüd powerbuilding’ule, ehk kehatoonuse arendamisele. Kaido kaotas kuue kuuga 40 kilo.

Leesmann rõhutas, et kõik, mis puudutab jõutõstmist ja suuri kilosid, on väga eesmärgistatud liikumine. „Aga niisugune powerbuilding, keha toonuse arendamine või siuke lihasvastupidavuse treenimine, on natuke teistsugune,“ rääkis ta. „Ma usun, et inimesele, kes tegeleb sellega või ta on elus ka natukene vastupidavam igasugustele olukordadele, on see täiesti teistsugune treening ja minu jaoks oli see täielik kannapööre.“

Mida Leesmann siis täpselt tegi? Mees kaotas kaalust ikkagi 40 kilo ning millist nõuannet või nippe annab ta teistele, kes tahaksid olla kergemad ja paremas füüsilises vormis? Ka õige toitumine on siinkohal märksõnaks.

Kaalust alla võtta on mõnusam kui juurde võtta

Leesmanni sõnul kukkus tema kaloraaž kusagilt 5500 pealt 2000-2500 peale. „Eks see on harjumuste muutmine, aga ütleme alati, et kaalust alla võtta on mõnusam, kui kaalus juurde võtta, mida raskejõustiku tuleb ka väga tihti ette,“ ütles ta. „Sellepärast, et kui sa võtad juurde, siis su enesetunne läheb natukene kehvemaks. Keegi ütleb sulle, et kuule, sa oled juurde võtnud või mis sinuga juhtunud on? Kui sa võtad maha, siis läheb enesetunne kergemaks – liikumine, hingamine, kõik lähevad paremaks ja kui saad kuskilt mingi komplimendi ka, siis on kohe rohkem jaksu.“

Leesmann nentis, et sai ka tagasilööke tunda. „Vererõhukoha pealt just,“ märkis ta. „Veresuhkur oli okei, aga vererõhk kuskil 160/110. Kui võtsin kaalu paika, läks ka vererõhku automaatselt paika. See ikkagi on seotud ja eks see näitab ka seda, et ülekaalus ei ole väga tervislik olla, pikalt vähemalt.“

Leesmann kinnitas, et kõik see oli teadlik tegevus. „Ma panin endale sihi paika, et kui ma teen selle tulemuse ära, mida ma tahtsin teha, et siis ma tulen kaalust alla,“ ütles ta. „Kuna see tulemus tuligi, siis see oli hea põhjus hakata liikuma allapoole. Ma ei planeerinud oma vanaduspõlves olla 140 kilone. Ma tahtsin olla korralikus vormis ja sinna ma vaikselt liikusin.“

Kaido Leesmann on hetkel pühendunud treener. Kaido tuntumad õpilased on Siim Rast, Maikel Astur, Andri Eric Külaviir, Tarmo Pärna, Hjalmar Mäe, Oliver Peek, Raul Randmäe jpt. Õpilased on tulnud nii Euroopa kui ka maailmameistriteks. Üle 40 õpilase on tulnud Eesti meistriteks. Kuidas aga tulevased meistrid jõuavad just Kaido juurde?

Leesmanni hinnangul on põhjuseid erinevaid. „Mõnes mõttes on ka see, et kuna meil on tiimis väga palju andekaid ja tugevaid tõstjad, siis eeskuju nakatab ning inimesed tulevad, küsivad ja tahavad treenida,“ lausus ta. „Kuna ma ise tegelen päris palju ka noortega, siis sealt tuleb noori, aga kuna meil klubi võimaldab kõiki asju teha, siis meil on siin niisugused head võimalused ja eks see kõik kokku loobki sellise hea pinnase, kuskohast inimesed saavad tulla ja areneda.“

Meister nii jõutõstmises kui ka kabes

Leesmann on Eesti meister ka kabetamises. „Seda on väga palju küsitud, et huvitav kas kõik kabetajad siis tõstavad, aga kõik tõstjad kabetavad,“ märkis ta. „Aga ilmselt see väga niimoodi ei ole, aga ma arvan, et kabe on mulle väga palju õpetanud mõtlemist, planeerimist või ettemõtlemist. Eks see on tulnud ka jõutreeningutel väga palju kasuks. Ega ajutegevus kusagil mööda külge maha ei jookse.“

Igaühel meist on põhjus, miks trennis käia. Kes käib keha toonuses hoidmas, kes käib kaalu langetamas, kes käib lihtsalt trennis. Aga miks peaks üldse trennis käima?

Leesmann rõhutas, et igaüks, kes trenni tuleb, püüab endale ise selgeks tegema, mis on tema reaalne eesmärk, milleni ta jõuda soovib. „Sest oleme ausad, kui sa tuled niisama siia trenni, tiksud siin ära tund või kaks, ega siis ma ei näe küll väga suurt mõtet,“ lausus ta. „Aga igaüks peaks enne trenni tulekut panema enda jaoks paika, et mis on see minu eesmärk või minu mõte. Et kas ma tahan alla võtta, tahan tugevamaks saada, kas ma tahan vastupidavamaks saada? Enne tuleb seada kuskile see latt ja siis hakata seda ületama vaikselt.“

Kaido saab sind aidata, kui soovid jõusaali treeningutest baasteadmisi saada, kui soovid head füüsilist vormi saavutada, soovid kaalu alandada või kaalu juurde võtta, tahad oma jõunäitajaid parandada, võib-olla ka võistlustele minna tulevikus või siis tahad lihtsalt tugevaks saada.

Leesmanni sõnul ongi esimene asi see, et peab konsulteerima kellegagi. „Panna plaan paika, et kuidas teha, mida teha, kui palju teha ja mis saavad need mahud olema ja kuidas õiget tehnikat omandada,“ rääkis ta. „See kõik käib käsikäes. Kui lihtsalt niisama tulla, siis see võib olla lihtsalt kerge ajaraisk, kui ei ole selget plaani või ideed.“

Allikas: Pealinn