Tallinnas toimub tänavu ligi 90 kõrgetasemelist rahvusvahelist võistlust
Käesolev aasta toob Tallinnasse ligi 90 kõrgetasemelist rahvusvahelist võistlust, mille seas on ka 21 maailma- ja Euroopa meistrivõistlust ning maailma- ja Euroopa karikavõistlust. Tänavuste rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist toetab Tallinn ühtekokku enam kui 865 000 euroga.
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on viimased aastad Tallinna jaoks suuresti kulgenud rahvusvaheliste tiitli- ja suurvõistluste tähe all. „Tallinnas toimuvad rahvusvahelised suurvõistlused on kinnituseks, et siinsed võistluspaigad, majutus-, toitlustus- ja transpordivõimalused ning võistluste korraldajate kompetents on piisavalt heal tasemel, mis vastavad rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamiseks seatud rangetele reeglitele,“ ütles Belobrovtsev. „Hea ja kvaliteetse võistluspaiga näitena saab esile tõsta Tondiraba jäähalli, kus viiakse sellel aastal läbi ligi pooled pealinnas toimuvatest tiitli-, maailma- ja Euroopa karikavõistlustest. Soovin kõikidele suurvõistluste korraldajatele järjekordseks tiitlivõistluste aastaks edu ja kutsun üles spordisõpru Tallinnas toimuvaid tipptasemel jõuproove kindlasti ka vaatama tulema,“ rääkis abilinnapea.
Sel aastal toovad korraldatavad tiitli- ja suurvõistlused Tallinnasse tuhandeid tipp-, noor- ja harrastussportlasi enam kui 100 riigist üle maailma. Suuri ja erilisi sündmusi toimub aasta vältel pea igas kalendrikuus. Aasta algas tipptasemel iluuisutamise võistlustega Tondiraba jäähallis, kus leidsid aset ISU iluuisutamise EM ja esmakordselt ka ISU iluuisutamise nelja kontinendi meistrivõistlused. Eesti Uisuliidu presidendi Maire Armi sõnul on käesolev aasta uisuliidu jaoks alanud väga eriliselt. „Võimalus korraldada niivõrd kõrgetasemelisi võistlusi on suur au ja tunnustus, kuid samal ajal ka suur vastutus. Loodan, et need tipptasemel iluuisutamise võistlused ei jää viimaseks, mis Tondiraba jäähallis toimuvad, sest meil on suurepärane võistluspaik, kogenud ja professionaalne meeskond ja head koostööpartnerid, tänu millele on iluuisutamise suurvõistlusi toimunud Eesti varemgi ja loodetavasti saab toimuma ka tulevikus.“
Aasta jooksul korraldatakse Eesti Curlingu Liidu eestvedamisel suisa neljal korral erinevate võistlusklasside maailmakarika etappe. „Nelja maailmakarikaetapi korraldamine Tondiraba jäähallis on võimalik tänu kahele asjaolule. Eelkõige seetõttu, et Tallinnas on kõikidele nõuetele vastav areen ja head koostööpartnerid, teiste seas Tallinna linn,“ rääkis Eesti Curlingu Liidu juhatuse liige Harri Lill. „Lisaks heal tasemel korraldatavatele võistlustele hinnatakse kõrgelt ka siinseid treeningvõimalusi, mis toob igal aastal Tallinnasse treeninglaagritesse aina enam välissportlasi, mistõttu on Tondiraba jäähall maailma tippmängijate seas üha enam populaarsust kogunud.“
Juba mitmendat korda on Eesti Jäähokiliit toonud Eestile õiguse korraldada Tallinnas Tondiraba jäähallis U18 vanuseklassi MM-i teise divisioni turniiri. Eesti Jäähokiliidu presidendi Rauno Parrase sõnul on sedavõrd suurte turniiride korraldusõiguse saamine kinnituseks, et Tondiraba jäähall on maailmatasemel võistluskeskus. „Tondiraba jäähallis toimub aina enam erinevaid suurvõistlusi, ent see toob paraku välja ka ühe kitsaskoha, nimelt jääväljakute nappuse Tallinnas,“ rääkis Parras. „Võistluste ajal ei ole jäähallis treeninguid võimalik korraldada ja võimalused treeningute läbi viimiseks ajutiselt mõnel teisel väljakul on aga väga piiratud. Kitsaskohta aitaks kahtlemata leevendada ja jääalade arengule uue tõuke anda uute treeninghallide rajamine,“ lisas Parras.
Traditsioonilise naiste epeevehklemise maailmakarikaetapi ja Tallinna Mõõga võistluse kõrval toimuvad sel aastal esmakordselt Eestis U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused. „Vehklemise tiitlivõistluse korraldamisõiguse teeb eriliseks see, et Euroopa meistrivõistlustel on kavas spordiala kõik distsipliinid. Kui naiste epee maailmakarika etapil on kavas ainult üks distsipliin ehk epee, siis EMil on kavas epee, espadron ja florett nii meeste kui naiste arvestuses“, selgitas Heino Märks, Eesti Vehklemisliidu peasekretäri kohusetäitja. „Kui sel aastal on tegemist veel noorte ehk U23 vanuseklassi EMiga, siis järgmine eesmärk on Eestisse tuua juba täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused,“ lisas Märks.
Viimaste aastate tiitlivõistlustelt võidetud medalite arvu osas on veemotosport üks edukaim spordiala Eestis. Veemoto noorsportlastel avaneb sel aastal Eesti Veemoto Liidu eestvedamisel võimalus tiitlivõistluste medalite eest võistelda kodusel Harku järvel. Eesti Veemoto Liidu peasekretäri Algo Kuusi sõnul on liidul tiitlivõistluse võõrustamise üle hea meel. „Harku järve ja sealsete võimaluste näol on tegemist maailmas tunnustatud veemootorispordikeskusega, mis on 2016. aastal valitud ka maailma kolme parima veemoto keskuse hulka. Seda kinnitab ka tõik, et Harku järvel toimuvatel tiitlivõistlustel on tihti rohkem osalejaid kui mõneski teises võistluspaigas,“ rääkis Kuus.
Tiitlivõistluste kõrval on Tallinna linna märgilisemateks spordisündmusteks traditsioonilised Tallinna Maraton ja Ironman Tallinn. Viimase peakorraldaja Ain-Alar Juhansoni sõnul on viimasel kahel aastal ürituse tegemisi, nagu ka paljude teistegi võistluste toimumisi, oluliselt mõjutanud koroonapandeemia. „Sellest hoolimata on võistlus siiski alati toimunud ja järjepidevus pole katkenud. Kui kahel eelmisel aastal on piirangutest tingitult osalejate arvud jäänud soovitust väiksemaks, siis sellel aastal loodame stardis näha 3600 sportlast,“ sõnas Juhanson.
Tallinna Maratoni korraldaja Renna Nelis rääkis, et koroonakriis ja järsult kasvanud igapäevased kulutused mõjutavad paljude inimeste võimalusi ja ka motivatsiooni spordi- ja liikumisharrastusega tegeleda. „Samas on rahvaspordisündmustel osalemine paljude jaoks üheks olulisemaks motivaatoriks, miks üldse regulaarselt liikumisharrastusega tegeletakse. Püüame sellel keerulisel ajal inimestele ka omalt poolt toeks olla. Selleks oleme otsustanud langetada osavõtutasude hindasid sõltuvalt distantsist kuni veerandi võrra,“ rääkis Nelis.
