LOE INTERVJUUD! Soome eestlaste klubi Dynamo/Kaimarak mängija Ott Vilipuu: üritame näidata, et eestlased teevad siin ka muud kui peale töö ja joomise
Meie põhjanaabri Soome karmi korvpallimaastiku teises liigas mängib üks meeskond, kelle võitluslikus seltskonnas põrgatavad kossu ainult ülelahe tööle siirdunud Kalevite kanged järeltulijad. Tiim on ennast altpoolt kõrgustesse mänginud ja üritab nüüd edukalt pääseda ka esiliigasse. Portaal GoodNews otsustas vestelda nende mehiste meestega, kes kaitsevad Eesti au ka meist põhja pool ning esimeseks küsimustele vastajaks on kossumees Ott Vilipuu.
Ott, räägi kõigepealt ehk pisut enda sattumisest korvpalli juurde.
Kossupisik oli mul sees juba varasest east — vaadates Kalevi mänge televiisorist, aga korvpallitrenni sattusin 13-14-aastaselt. Enne seda harrastasin jalgpalli ja kergejõustikut. Mäletan veel, et nii umbes 1996-97. aastatel hakkas Kanal 2 ja Hanno Tomberg (isiklikult suured tänud) näitama teles NBA saateid ja mänge ning see muutis minu maailma ja usun, et ka paljude teiste poiste oma.
Mis meeskondades Sa oled mänginud?
Olen mänginud kõikvõimalikes võistkondades ja kõikvõimalikes liigades, mida Eestis on võimalik mängida! Alustades meistriliigast ja lõpetades Kapa-Kohila kohalikus liigas ja kõik muud liigad, mis nende vahele jäävad.
Mida see mäng sulle üldse tähendab?
Korvpall on minu jaoks nagu elustiil — saan sellest samasuguse kaifi, nagu mõni vana, kes kosserdab, selg küürus, Kopli liinide pimedustes, otsides sealt endale midagi! Samamoodi longin mina kossusaalist kossusaali, ikka selle sama kaifi järele — kõik see, mis toimub enne mängu, mängu ajal ja peale mängu, see annab sellise mõnusa elamuse ja emotsiooni, et ikka jälle ja jälle tahan sinna saali tahan ronida!
Kuidas sattusid korvpalli mängima just Soomes ja mida trenn ning mängud sulle annavad — on see lihtsalt sport või ka selline kooskäimisvorm?
Soomes korvpalli mängima jõudsin läbi töökaaslase ja nagu ikka klassikaline story — keegi teab kedagi, ja nii see lumepall hakkas veerema. Kossupead hoiavad kokku nagu ikka.
Kossuasjaga on tavaliselt nii, et mingi hetk asi muutub rutiinseks ja igavaks — igal aastal samad tiimid, samad vastased, samad saalid, samad liigad jne, kaob asja juurest ära. Pead rohkem ja rohkem tegelema enda motiveerimisega. Selline säde või kirg kaob ära ja asi muutub igavaks.
Siin Soomes mängimine on andnud mulle aga korvpallis uue hingamise, uue väljakutse ja mitu tonni lisa motivatsiooni — uus maa, uued mängijad, uued väljakud/saalid ja uued liigad. Mehed on ka eriti näljased, kohe näha õigel Eesti mehel on hundi süda sees! Kõik tahavad ennast tõestada uuel maal ja uues liigas. See on meestele nagu teine tulemine. Korvpall on jälle äge ja motiveeriv. VINGE!
Korvpall nüüd kindlasti on kui hobi ja mõnus nii-öelda oma mullist välja saamise viis. Kossumehed on üldiselt tuntud kui kõvad naljamehed ja nii ka meie tiim, täitsa korralik punt on kokku saanud — nalja ikka saab ja täitsa mõnus keemia on enne ja peale mängu!
Kuidas sa üldse Soome sattusid, millega seal tegeled ja kas su tulevikuplaanides on ka koju naasta?
Soome sattusin pōhimōtteliselt samamoodi nagu kõik muud mugavuspagulased — sul on mōni sugulane/sõber ees ja nii see vanker hakkab üks päev liikuma. Algul tulin luurekale, pidasin pendeldades vastu 2 aastat ja siis otsustasime perega kolida ja proovida elu Soomes. Viimased 3 aastat olemegi elanud siin juba perega, poeg käis algul lasteaias, nüüd juba eelkoolis ja alustas just jalgpallitreeninguid kohalikus klubis.
Eestisse tagasi tulemise koha pealt hetkel ei oska midagi öelda — kuidagi juured hakkavad juba Soomemaa sisse tulema ja eks ta aasta-aastalt raskemaks läheb! Poeg läheb kooli siin järgmine aasta jne. See pigem kauge tulevik aga eks paistab — never say never! Või siis kui Kalev/Cramo teeks megahea pakkumise, siis paneks see mõtlema küll.
Mida tahaksid kodumaal olijatega jagada elust ja korvpallist Soomes?
Mis ma elust ikka räägin, kõigil on oma elu ja oma tee! Korvpalli koha pealt on aga äge see, et kohalik rahvas tuleb saali ja elab meile kaasa — see näitab, et see pole enam ainult meie asi, vaid nii öelda soome-eestlaste asi! Üritame näidata, et eestlased teevad siin ka muud kui peale töö ja joomise — meie mängime näiteks korvpalli! Tean, et on ka veel eestlaste käsipallivõistkond ja ragbitiim, nii,et tegusaid noori eestlasi on Soomes palju ja neid tuleb aina juurde.
Jüri Kukk
