VAATA VIDEOT! Karatekad Madis ja Kajar TTV saates Suvemiks: Must vöö karates on nagu ülikoolis doktorikraad
Küllakutse on vastu võtnud kaks karatekat Madis Sinimets ja Kajar Help, kes kokku on tegelenud karatega juba mitu kümmet aastat. Meeste nädalakavasse mahuvad lisaks veel metsajooks, jõusaal, jalgpall, ujumine, kitarrimäng, laulmine, suupilli harjutamine ning muidugi elul enesel käe pulsil hoidmine.
Ühes Timo Paadega kirjutab Madis laule nii eesti- kui inglise keeles ning kui tulevad pakkumised ja on aega, siis käivad mehed (Kajar, Timo ja Madis) ka esinemas. Esinemiskohtadeks on olnud kõikvõimalikud paigad alutades pubidest ja erapidudest kuni Viljandi folgi- ja Rock Cafe lavadeni välja. Viimast on Madis jaganud selliste kuulsustega nagu kitarrist Tamur Marjasoo, laulja Artur Rassmann ja trummar Marko Atso. Esineti legendaarse Gunnar Grapsi mälestuskontserdil. Madis on muide ka luulelembene ja kirjutab luuletusi.
Leiba teenivad Kajar ja Madis endale kuuluvas ettevõttes Saare Põrand OÜ, mis toodab tamme põrandalauda, laud- ja liistparketti ja ka tammepuidust siseuksi. Firma trumbiks peavad mehed kvaliteediga kogutud tuntust.
Mehed, kui populaarne karate on? Kas eestlased tahavad sellise spordialaga tegeleda?
Madis: Julgen öelda, et see on tuntud ja harrastatakse ka, aga siis, kui mina 88nda aasta sügisest alustasin, oli ikka igas treeningrühmas kohal oma 40-60 venda. Tänapäeval see enam nii populaarne ei ole, kuna tekkinud on väga palju edasiarendusi, mis on üle Eesti rühmadeks jaotunud. Kes teeb poksi, kes taipoksi, kes midagi muud. Meil oli omal ajal valida ainult karate, poksi ja judo vahel.
Kellele karate mõeldud on? Kui tahaksin täna trenni minna, kas saaksin tulla n-ö puhta lehena?
Kajar: Jaa, loomulikult. Karate on ju mõeldud kõigile juba maast madalast kuni kõrge vanuseni välja.
Kas karate on ennekõike võitlussport ja võistlussport või pigem enesekaitse?
Kajar: See on nii üht kui teist ja kõik oleneb sellest, kuidas keegi selle iseenda jaoks paika paneb. Oleneb muidugi ka sellest, millise suunitlusega on klubi – on see siis orienteeritud rohkem võistlemisele või teeb traditsioonilist karated, mis on seotud kõik enesekaitsega, aga ka sportlik suunitlus arendab muuhulgas enesekaitset.
Tean, et 2006. aastal tuli Marko Luhamaa karate maailmameistriks. Kas meil on veel välja tuua selliseid säravaid tulemusi?
Madis: Kaugemast minevikust küll. Meie oma treener sensei Igor Neemre on kahekordne NSV Liidu meister ja kindlasti Aleksandr Zõkovi kolmas koht Euroopa meistrivõistlustelt ning praegu teeb ilma Tanel Paabo. Bangokis tuli just +84 kg kategoorias esimesele kohale. Temast saab ka kindlasti maailmas tegija.
Mainisite, et alal on palju variatsioone. Kui inimene tegeleb karatega, siis mida see talle kõik kokkuvõttes annab?
Madis: Ütleme nii, et ala on kasvatussüsteemiks ideaalne, mis taseme kasvades toob sisuliselt ja tehniliselt nii palju juurde. Seega jutt ei käi mitte ainult enesekaitsest. On tai chini ja gatadeni ning erinevate harjutuskompleksideni välja, mis ongi põhjuseks, miks seda saab teha igas vanuses kuni kõrge eani välja. Olen aastaid teinud poksi ja mu isagi oli NSV Liidu tasemel poksija, aga ma ei näe näiteks ennast seda ala tegemas veel 70-aastaselt.
Aga karate pakub seda võimalust?
Madis: Just. Ega ei pea ju tegema karate võitlusosa. See pakub veel nii paljut ja kui enda tase tõuseb ja hakkab lõpuks pärale ka jõudma, millega tegeled, siis läheb väga põnevaks.
Kui noorelt saavad juba lapsed alaga pihta hakata? Kas tõesti seitsmeselt ja mida see lapsele annab? On tegu ohutu alaga ja vägivaldseks ei minda?
Kajar: Minul on laste grupp, kes on tulnud jah esimesest klassist ja karate on terve kompleksne kasvatussüsteem. Kõrvale õpetatakse kogu aeg ala kohta käivat filosoofiat, mis välistab ärplemise ja ei kujunda arusaama, et trennis käiakse seepärast, et koolis kellelegi öelda, et käin karates ja nüüd läheme üks-ühele. Väga palju on liikumisharjutusi, mida lapsed vajavad.
On seega üldfüüsiliselt arendav?
Kajar: Absoluutselt. Laps ei viitsigi ühte ja sama kätelööki poolteist tundi harjutada. Ta vajab pigem mängulist poolt.
Vaatajatele teadmiseks, et Madisel on must vöö ja vööaste 4 ning Kajaril on must vöö ja vööaste 3. Kuidas jõuda musta vööni? Kui pikk on selleni tee?
Madis: Noh, nagu meie sensei ütleb, on küpsemine pikk protsess. Mõni jõuab musta vööni varem, mõni hiljem. Mina ei olnud andekas ja jõudsin hiljem. Kajar oli andekam, sai varem. See oleneb inimesest ja tahtest ning tegelikult ei peagi ju musta vööni tingimata jõudma. Ega igaüks ei lõpeta ka ülikooli doktorikraadiga. Must vöö on omal moel karate doktorikraad. Mida kõrgem aste, seda enam on süvitsi õpitud. Meie oleme kõik oma musta vöö katsed teinud rahvusvahelise komisjoni ees. Seda saab tavaliselt teha Euroopa meistrivõistluste raames ja meie 3nda ning 4nda danini. Kohustuslik vahe on kolm aastat, siis võib taas uuesti anda soorituse, mitte nii, et igal aastal või iga päev muudkui avaldad soovi.
Katse on üsna pikk ja raske?
Madis: Jaa. Seal kukutakse väga palju läbi. Katseid teeb ütleme 15 inimest erinevatest maadest ja läbi saab näiteks 3. Miinimum vööaste on 5ndast kuni 8nda danini välja. Tehakse tund või poolteist järjest. Ette on nähtud erinevate harjutuste kompleksid, võitlused jne. Programm on ette antud ja see tuleb tervenisti läbida. Kui läheb hästi, tuleb vööaste.
Kuidas üks puhas leht saaks tulla trenni ja kuidas oleks karate kohta kõige lihtsam infot hankida?
Kajar: Kui tahta teha wadarjut, tuleks vaadata kodulehte www.wadokai.ee ja kui tahetakse minna trenni Tallinna klubisse, siis tasub uurida kodulehte www.Bodakan.ee
Suur tänu stuudiosse tulemast ja loodame, et karate populaarsus jätkub ja isegi kasvab.
Madis: Tänan kutsumast! Kõik karatekad loodavad, et saame karate kunagi olümpiaalaks.
VAATA VIDEOINTERVJUUD!
