Mis ühendab Deniss Ševelovit, kella 5 klubi ja nutiabilisi?
Deniss Ševelov on suunamudija ja raamatu „Stiil“ kaasautor. Kaks aastat tagasi, pärast Robin Sharma populaarse raamatu „Kella 5 klubi“ lugemist, asus ta rakendama kõiki selles väljatoodud soovitusi: tõusta hommikul kell 5, minna kohe 20-minutilisele jooksuringile või teha mõnda muud kardiotreeningut, seejärel mediteerida 20 minutit, pärast mida võtta 20 minutit aega enesearendamiseks (raamatute lugemiseks või muu õppematerjali omandamiseks).
Esimesed „käegakatsutavad“ tulemused ilmnesid juba pärast 66 päeva, nagu R. Sharma oli lubanud. Igapäevarütmi täielikult muuta ei ole sugugi lihtne – eriti keeruline ja palju tahtejõudu nõudev on esimene kuu, sellepärast on oluline leida võimalikult palju toetavaid tegureid.
Üks viise motivatsiooni säilitada oli anda oma tegemistest aru Instagrami jälgijatele, mille tulemusena sündisid lood teemaviitega #Labrīter. Nendes jagasin oma kogemust, kuidas tunda end igal hommikul suurepäraselt, rääkides kõigist õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Ma ei arva, et #Labrīter on lihtsalt minu tõlgendus R. Sharma raamatust iga päev istuvat kontoritööd tegevatele linlaste jaoks. Lugude loomisel kasutasin enamasti eneseabiraamatutest ammutatud mõtteid ka teistelt maailmas tuntud autoritelt ja ka erinevatelt Youtube’i staaridelt, näiteks Thomas Frankilt ja Matt D’Avellalt. Cal Newport, arvutiteaduse professor ja raamatu „Deep Work“ autor, rõhutas, et enesemuutmise protsessis on oluline luua muutusi soodustav keskkond ja kasutada kaasaegseid infotehnoloogialahendusi. See hõlbustab planeerimist, lihtsustab juurdepääsu teabele ja edendab igapäevaselt heade harjumuste juurdumist. Vähem kui aasta tagasi hakkasin igapäevaselt kandma nutikella, mis mitte ainult ei analüüsi minu andmeid ja mõõda edusamme, vaid aitab lahendada ka teisi kitsaskohti.
Alustades uue päevakava järgimise, sealhulgas igahommikuse jooksmisega, oli minu jaoks kõige olulisem leida abiline, kes plaaniks ja mõõdaks seda, mis tehtud sai. Ma arvan, et iga algaja arvab: mida rohkem motiveerivaid elemente, seda parem. Kui sul on ülevaade oma edusammudest, motiveerib see sind jooksmist või treenimist jätkama. Mind ahvatles see, et Garmini nutikellades on kasutatud mängustamise (gamification) elemente, nimelt pakub rakendus Garmin Connect kogutavaid märgiseid esimese 5 läbitud kilomeetri, saavutatud kuu- või poolaastaplaani kohta. Mind motiveerib kõige paremini iga päev astutud sammude hulk. Teen järjepidevalt iga päev 10 000 või enam sammu, olles liider nii oma sõpruskonnas kui ka rakenduse kasutajate seas.
Igapäevaelus mängivad väga olulist rolli meeldetuletused, mida saame oma nutiseadmetesse seadistada. Mind aitab, kui on „keegi“, kes tuletab mulle meelde, et ma peaksin jooma piisavalt vett või ennast pärast pikemat puhkepausi liigutama hakkama. Enne teisi tõustes on kasulik seegi, kui äratuskell vibreerib otse sinu randmel. See aitab saavutada seatud eesmärke. Kui eesmärk on läbida joostes näiteks poolmaraton või kasvõi 10 kilomeetrit, koostab nutiseade oma kandja kohta käivat teavet kasutades treeningprogrammi, mida järgides saavutatakse seatud eesmärk selleks määratud aja jooksul.
Une rolli ja selle tähtsust igapäevaelus mõistsin siis, kui lugesin Matthew Walkeri raamatut „Why We Sleep“. Hankisin endale kohe kontinentaalvoodi koos kattemadratsiga. Kuid mitte vähem oluline on analüüsida uneaja pikkust ja kvaliteeti, igapäevast stressi- ja energiataset – seda kõike võimaldab nutiseade. Kusjuures rakenduses on kogu teave esitatud arusaadavalt, mis võimaldab seda kiiresti hoomata ja selle põhjal otsuseid teha, tundes end igapäevaselt paremini.
Igaüks peab leidma harjumuste muutmiseks omaenda motivatsioonivõtted, kuid peamine on neid rakendada regulaarselt. Nagu ütleb R. Sharma: „Väikesed igapäevased parandused toovad kaasa suurepäraseid tulemusi.“
