KADI RAADIO I Täna toimuvad Kuressaares Eesti meistrivõistlused kalisteenikas
Täna saab Kuressaares näha ehtsat kalisteenikasporti. Mida see endast täpsemalt kujutab, sellest rääkis Raadio Kadis Eesti kalisteenika- ja tänavaspordi liidu president ja spordiklubi Striidikool asutaja, tänavaspordi suursündmuse „Kevad Battles“ korraldaja Erik Naissaar, kes arendanud Pärnumaa spordielu ja Eesti kalisteenikasporti 2015. aastas alates.
Selgitades kalisteenikaspordi olemust toob Naissaar näiteks välijõusaale, mis meile linnaruumist tuttavad. „Kalisteenikasport ongi see spordiala, mida nende peal tehakse. See on võimlemisliikumine, kus on kujunenud ka erinevad distsipliinid, milles ka võisteldakse. Seda me siis nädalavahetusel Kuressaares näitama tulemegi,“ ütleb Naissaar. Mullu peeti võistlust Narvas ning Naissaare sõnul on tavaks korraldada Eesti meistrivõistlused sellistes kohtades, kus see spordi nišš, mis on nii-öelda nišiala, niivõrd arenenud ei ole. Naissaar rõõmustab, et lisaks osalejatele mujalt Eestist, on võistlustulle astumas ka viis Saaremaa inimest.
Lisaks osalejatele mujalt Eestist, on võistlustulle astumas ka viis Saaremaa inimest.
Rõõm liikumisest
Naissaare sõnul alustatatakse Striidikoolis liikumisega alates 2,5-eluaastast, tekitatakse lastes rõõm ja tunne, et liikuda on tore. Sinna juurde kkäib ka kukkumine, pea alaspidi olemine ja turnimine, see on keharaskusel põhinev spordiala. 7. eluaastal saavad nad valida erinevaid suundi, kus üheks ongi erinevad kalisteenika distsipliinid. „Kalisteenikasport on ala, kus tegijaks võivad saada kõik, kel jagub tahtmist ise kõvasti harjutada ja vaeva näha,“ ütleb ta.
Kalisteenikasport on ala, kus tegijaks võivad saada kõik, kel jagub tahtmist ise kõvasti harjutada ja vaeva näha.
Kuigi kukkumisi on ju palju, on tegemist ikkagi tervisespordiga. „Tippsporti näeb Eestis sellesmõttes 1-2 korda aastas, kui tullakse ka välismaalt kokku ja näidatakse hoopis midagi muud ja teist taset.“
Kuigi Naissaar on kõiki neid asju teinud ja ka võistelnud, jääb ta enda nimetamisel tegijaks tagasihoidlikuks. Eestis on alla 10 mehe, kes teevad näiteks akrobaatilistes trikkides silmad ette. „Võtad kangist kinni, kiigud, viskad salto, püüad uuesti kangi kinni, teed seal erinevaid kraade ja pöördeid,“ kirjeldab Naissaar sooritusi, mis meenutab riistvõimlemist, kuid on siiski oma efektiga. „Seal puuduvad sellised kohustuslikud elemendid, ehk ta on pidevalt ajas arenev ja muutuv spordiala,“ täpsustab ta.
Hindamine käib punktides
Selgitades hindamispõhimõtteid, ütleb Naissaar, et näiteks triki distsipliinis on võimalik teha kolm etteastet, mis on kõik 2-minutilised ja oma muusikaga. Hindamisel kasutatakse punktitabelit, mis on kasutusel ka rahvusvahelises alaliidus. „Ja siis liidetakse kokku kõik, mis sa seal ette näitad, kõigil on oma punktipõhi all. Jõu vastupidavuses aga on erinevad vanuseklassid ja seal tehakse jadamisi viis harjutust ära – erinevad kükid, hüpped, lõuatõmbed rööbaspuudel, surumised. Neid on kolm vooru ja siis liidetakse ajad kokku ning võidab see, kes kõige kiiremini oma kolm vooru läbis.“
Et seda kõike oma silmaga näha, tuleks Kuressaares kohal olla kell 12, kui toimub avamine Keskväljakul. Võistlus algab kell 12:15, kell 17:30 on autasustamine ning päev lõpeb kella 18st.
Lõpetuseks lubab Naissaar peagi ka Hiiumaale jõuda, kus augustis on tulemas seminar spordiliitudele. Välijõusaalid on seal olemas Kärdlas, Käinas, Emmastes, Suuremõisas ja Kõrgessaare.
Välijõusaale on ka Saaremaal ja Muhumaal. „Kes soovib aga oma külas-kodukandis seda ala harrastama hakata, peaksid vaatama, et kindlasti oleks olemas lõuatõmbekang ja rööbaspuud, aga ka head põrandad ka. Trikkide jaoks on oluline tugev konstruktsioon,“ rõhutab Naissaar.
Ennusatdes võitjaid ja proovides jääda üldiseks, pakub Naissaar, et medaleid ja karikaid läheb nii Pärnusse, Tallinnasse kui ka Tartusse, kuid midagi koliseb ka Saaremaale.
Prognoosides aega, mil ala olümpiaspordiks võiks saada, pakub Naissaar, et sinna läheb veel aastaid, kuid see võib juhtuda siis, kui see saab rahvusvaheliselt piisavalt hästi struktureeritud. „Ka rulasport ja parkuur, aga ka igasugused tantsualad on sama subjektiivse lõpptulemusega kui kalisteenikasport. See ei ole nii, et hakkame päevapealt olümpiat tegema, aga kui kõik pingutavad, siis võivad sellised asjad juhtuda,“ on Naissaar lootusrikas.
