Avaleht Sport Jõutõstja Anna Karolin neile, kes kardavad jõusaali minna: tegelikult mõtleb igaüks jõusaalis pigem iseendale!
Jõutõstja Anna Karolin neile, kes kardavad jõusaali minna: tegelikult mõtleb igaüks jõusaalis pigem iseendale!

Jõutõstja Anna Karolin neile, kes kardavad jõusaali minna: tegelikult mõtleb igaüks jõusaalis pigem iseendale!

Jõutõstja Anna Karolin tõdeb, et tal on raske välja tuua, millised olid suurimad takistused treeningutega alustamisel, sest ta tundis füüsiliselt arenedes edusammudest nii palju rõõmu, et need jätsid takistused varju. Ta nendib, et eks suurde jõusaali minnes oli ehk alguses hirmus, kuna ta kippus arvama, et kõik vaatavad teda imelikult, aga tegelikult mõtleb igaüks jõusaalis pigem iseendale.

Keeruline on tasakaalustada trenni ja ülejäänud elu

Anna sõnab, et pigem on takistused ilmnenud praegu, trenni ja ülejäänud elu tasakaalustamisel. “Pean oma erialast tööd ja huvisid kõige olulisemaks, samuti panustan   aeg-ajalt ka teistesse ühiskondlikesse algatustesse. Trenni ja töö kõrvalt jääb vähe aega endale või sõpradele ja see on raske. Nii näiteks kipun talvel treenima rohkem ning suvel olema pigem õues – sõitma rattaga, matkama jne. Kõige rohkem ohverdangi trenni oma aega ja otsin seda tasakaalu siiamaani,” märgib ta.

Et Anna treenib teiste naisjõutõstjatega koos, leiab ta siiski ka trennist palju rõõmu. Kuna jõusport ja -tehnika, hea sooritus huvitavad teda, siis võivad nad sellest mõnikord trennis lõputult muljetada.

Anna Karolin
Fotod: Henry Küla

Ees on uued eesmärgid

Anna räägib, et tema esimene eesmärk jõutõstmisel oli see sport endale selgeks teha, saada paremasse vormi ning osaleda Eesti meistrivõistlustel. Võistlusspordist ei osanudki ta unistada. Need eesmärgid muidugi täitusid ning nüüd sihib ta palju uusi.

“Soovin kindlasti saada võistlusnumbrites, nii raw kui varustusega jõutõstmises tugevamaks. Lisaks soovin parandada füüsilist vormi, tõsta lihasmassi osakaalu kehas ning tunda ennast üldiselt hästi. Võib-olla unistan salaja ka mõnele Euroopa tipule järele jõudmisest, aga täpseid eesmärke proovin ikka seada endast lähtuvalt, et need sobiks mu ellu ja liiguksin praegusega võrreldes edasi,” selgitab ta.

Anna lemmikharjutus on kükk, kuid sel hooajal ta vorm kükis langes treeningpauside tõttu. Ta keskendub praegu jõu ehitamisele laiemalt, sh ka küki. Samuti pöörab ta palju tähelepanu varustusega jõutõstmise tehnikale ning proovib õppida maailma tippudelt, kuidas varustust maksimaalse raskuse tõstmiseks ära kasutada. Sellise fookusega sai ta ka oma varustusega surumist aastaga +25 kg parandada.

Anna võistleb nii varustusega kui klassikalises jõutõstmises kõigil kolmel alal (kükk, lamades surumine, jõutõmme). Praegu keskendub ta rohkem varustusega jõutõstmisele ja selle võrra klassikaline veidi kannatab. Ta põhjendab, et valikuid tuleb teha.

“Minu lemmikala on kükk, praegu aga on hea minek lamades surumises. Jõutõmbes on mul palju tehnilist tööd teha. Kui harjutus on enda jaoks raske, tahad seda kohe vältida. Aga tuleb teha vastupidi – võtta nõrgad kohad ette ja need tugevaks treenida.

Anna osales just enda esimesel rahvusvahelisel võistlusel – varustustega jõutõstmise maailmameistrivõistlustel Norras. “See oli uskumatu kogemus –  teised võistlejad olid väga viisakad ning võistlusvaim väga sõbralik. Näiteks üks maailmameistritest, Rhea Stinn (Kanada) ja tema tiim, aitasid mul võistlustel soojendust teha. Kuna praegu mul veel medalilootust polnud, keskendusin tugevalt lihtsalt enda sooritusele ja eesmärkide ellu viimisele. See tuli mul hästi välja ja tegin kokku 10 kaaluklassi Eesti rekordit. Järgmisena plaanime minna Euroopa meistrivõistlustele 2022. aasta mais,” loodab ta.

Kui harjutus on enda jaoks raske, tahad seda kohe vältida. Aga tuleb teha vastupidi – võtta nõrgad kohad ette ja need tugevaks treenida.

Ette tuleb ka vigastusi

Anna ei tee saladust, et on saanud ka vigastusi. Esimene suurim vigastus tuli iseseisvalt treenides, tõenäoliselt valest tehnikast jõutõmbes ja ülekoormusest ning ehmatas tõsiselt. Ta tegi Taanis õpingute kõrvalt laos füüsilist tööd ja ka see kurnas alaselga. Hiljem on ta aru saanud, et tegemist polnud mingi lülivigastusega, vaid lihtsalt ärritunud lihastega.

Oma treeneri Margus Silbaumi nõu abil on ta oma selga ja kerelihaseid korralikult tugevdanud ja enam pole tõsiseid vigastusi ette tulnud. Kui mõnikord pärast pikemat pausi teeb ta trenni liiga suurte raskustega, siis võib korra ärrituse üles lüüa.

“Teeme pidevalt ikkagi väga rasket trenni ja mind aitab pidev lihasvenitus. Kui olen venitamise ja rullimise osas laisk, on lihased mitu päeva kanged,” peab ta venitust oluliseks.

“Võib-olla olen karm, aga minu arust tuleb “vigastusi” kõige rohkem ette siis, kui üldse trenni ei tee. Kuulen pidevalt muresid seljavalude, hüppeliigeste jms teemal, mis ära ei kao. Kui sa aga treenid, siis lihased võivad olla pinges või väsinud. Aga liikumisega nad paranevad ja üldiselt on sportides enesetunne kordades parem. Mul ei ole kontoritööst enam seljavalusid või pingeid õlavöötmes  ja tänan selle eest just jõusporti. Joostes valutasid põlved, aga tugevad jalalihased on ka selle ära kaotanud, isegi kui kükin näiteks 140 kilogrammiga,” räägib ta.

Kilingi-Nõmmel toimusid 20. novembril Eesti meistrivõistlused lamades surumises, kus naiste absoluutkategoorias võitis Anna Karolin Eesti rekordiga.

Võistluseks seadsid Karolin ja treener Margus Silbaum eesmärgi saada turvaline raskus 115 kilo kindlasti kirja ning järgmistel katsetel püüda uusi Eesti rekordeid 121 ja 125 kilo.

„Keskendusin võistlustel täpsele sooritusele ja oli väga hea meel, et ka raskemad katsed õnnestusid,” ütles üle 84-kiloste naiste kategoorias võistelnud Karolin.