VIDEO! INSPIREERIVAD INIMESED INSPIREERIVAD I Erik Naissaar: vormis keha väärtus on suurem, kui ehe kaelas

Maikuu lõpus toimub juba üheksandat korda spordifestival „Kevad Battles“. Sündmus annab avapaugu Pärnu suvehooajale ning toob kokku sportlaseid enam kui kümnest erinevast riigist. „Kevad Battles`i“ korraldaja, Eesti Kalisteenika ja Tänavaspordi Liidu president ja spordiklubi Striidikool asutaja Erik Naissaar selgitas, et spordifestival on mõeldud nii sportlastele kui ka publikule, mis tähendab, et tegemist on võistlustega, kus on tagatud heaolu nii fännil, lastega peredel kui ka sportlastel endil.

Tänavasport on aastate jooksul kõvasti arenenud

Naissaar tõi välja, et spordifestival „Kevad Battles“ sai alguse sellest, kui ta hakkas ise võistlemas käima ning nägi probleemseid punkte. “Õnneks on tänavasport aastate jooksul ka kõvasti arenenud – kui alguses oli see sotsiaalne spordiala, siis nüüd on tõsiseltvõetav ja rahvusvaheline sport.“

Kui alguses oli tänavasport sotsiaalne spordiala, siis nüüd on tõsiseltvõetav ja rahvusvaheline sport.

„Kevad Battles“ koondab Naissaare sõnul vaatemängulised spordialad, kus on omad kommuunid, mis ei kuulu Olümpiarepertuaari.

Selleks, et näha oma lemmiksportlaseid võistlemas, ei pea välismaale minema

Sündmuse korraldamise plussiks peab Naissaar seda, et ise fännina ei pea ta spetsiaalselt minema välismaale selleks, et näha oma lemmiksportlaseid treenimas või võistlemas. Sportlased tulevad hoopis Eestisse kokku ning mõned ka väljaspool võistluseid. Koos tehakse lõunaid või käiakse õhtust söömas ning rannas. Teiseks toob Naissaar välja, et selline sündmuse korraldamine annab ka iseenda elu korraldamist juurde. „Tänu organiseerimisvõimetele on elu lill – sa tead, et kõik on korras. Ja kui jookseb roikaid kodaratesse, siis tulevad lahendused, mitte hala,“ leiab ta ja lisab, et miinuseks peab aga pidevat kommunikatsiooni ja see on väsitav. „Pidev arvutitöö ja sportlaste või alaliitudega suhtlus.“

Kui rääkida sellest, kuidas on ala populaarsus tänaseks tõusnud võrreldes esimese korralduse aastaga, siis Naissaar tõdes, et täna on jõutud sinnani, kus iga KOV arengukavas on välja toodud välijõusaalid. „Täna ei küsi inimesed enam, mida seal tehakse või kellele neid vaja. Väljakuid Eestis on üle 300, seda kinnitavad ettevõtjad. Ka Eesti sportlaste arv on kasvanud.”

Kellele on tänavasport mõeldud?

Naissaar selgitab, et välijõusaalid kaasavad kogu elukaarti, samuti kõiki spordialasi. „Jõutreening on alati kasulik ning oma keharaskusega seda tehes on eneseületuse tunne veidi võimsam, kui raskuse tõstmine,“ lausub ta ja lisab, et ka tema ise teeb parajasti fitnessi, mistõttu on tal hea võrrelda, kas saab täna 5 või 10kg rohkem, mõne uue triki selgeks turnikatel või jaksab jälle 3 lõuatõmmet rohkem tõmmata.

Naissaar toob välja ka kalistreenikaspordi plussid: 

• Rahulolu peale treeningut.
• Uus oskus, mis on rohkem väärt, kui lihtsalt punnis muskel.

13 head mõtet Erik Naissaarelt: 

• Seoses sportimisega küsi nõu. Seoses korraldamisega, küsi know-how’d – ratast uuesti leiutama hakata ei ole mõtet.
• Pooldan ristturundamist ürituskorraldajate vahel, samuti saab võrdluse tuua ettevõtjatesse – sündmustesse panustades tekib sul võimalus tulla kohapeale, luua uusi kontakte, koostöid teiste ettevõtjatega, teha omavahel äri,
• On rõõm näha, kuidas kuulsad lauljad ja riigikogulased panevad ennast välijõusaalides proovile tehes erinevaid väljakutseid. Eks see olegi tore, et infra on tugevaks saanud.
• Tänu organiseerimisvõimetele on elu lill – sa tead, et kõik on korras. Ja kui jookseb roikaid kodaratesse, siis tulevad lahendused, mitte hala.
• Arvan, et märkimisväärseks saab nimetada, et kalisteenikaspordi sündmusest on saanud tegelikult spordifestival, mis koondab Pärnusse kokku erinevad vaatemängulised distsipliinid, mis ei ole Olümpia repertuaaris
• Jõutreening on alati kasulik ning oma keharaskusega seda tehes on eneseületuse tunne veidi võimsam, kui raskuse tõstmine.
• Mida täiskasvanumaks inimene saab, seda rohkem hakkab mõtlema lihasgruppide peale. Lapsed mõtlevad vaid mängu peale.
• Võistelda tasub, sest seal tekivad sõprussuhted teiste sportlastega.
• Igal valikul ja otsusel on vastavalt mingi hea või halb tagajärg. Sellest me õpime, areneme ja näeme.
• Naeratamiseks kasutatakse ainult 17 lihast, kulmukortsutamiseks aga 43 – seega vähema pingutuse jaoks tee kõike naeratusega. Vormis keha väärtus on kõrgem, kui ehe kaelas või kõrvas.
• Meie sündmusi külastab suures mahus tänavaspordi fanatte, kellest me üldjuhul midagi kuskil ei kuule. Nad leiavad mõttekaaslaseid, tekivad kommuunid ning kindlasti pakatab see liikuma ka neid, kes nendest välijõusaalides mööduvad. Minnakse ju omadesse küladesse ja proovitakse oma välijõusaalides neid asju, mis sündmusel nähti, näidatakse videoid, pilte sõpradele ja nii see liikumine kasvabki.
• Suur osa liikumisharjumustest saab alguse aga kodust. Kui lapsevanem näitab õhinal lapsele, et vaata, mis sport see on ja viis minutit hiljem ütleb, et meil on ka selle spordiala treenerid linnas olemas, siis tekib ka lapsel alatihti hasart sisse. Meie ümber on pered, kellel on iga õhtu süda soe, sest laps on õnnelik. Kui laps on õnnelik, siis levib info kodudest kodudesse ja koolidest koolidesse kulutulena. Seda seost saab tuua iga teise spordialaga, see lihtsalt on nii!
• Ma arvan, et igas spordis on üks ja sama pluss, see on rahulolu peale treeningut. Samuti tekib sul ajapikku mõni oskus, mis on rohkem väärt, kui lihtsalt punnis muskel.

Naissaare soovitused, miks minna välijõusaali: 

• Hea koht noortel leida enda vanuseid kaaslaseid, kellega on ühine huvi spordiala vastu.
• Tutvuste loomine – ei pea olema ilmtingimata noor, vaid tutvusi võib leida erinevate eluvaldkonna inimeste näol.
• Välijõusaalid pakuvad paindlike treening -ja turnimisvõimalusi.
• Aitab treenida lihaseid ja muuta keha tugevamaks – vormis keha on väärt rohkem, kui mistahes kaelaehe.
• Ideaalne koht suviseks ajaveetmiseks – kui on soov siseruumides trenni teha, siis võib pöörduda spordiklubide poole.