VIDEO I Gerd Kanter meenutab Pekingi olümpiakulla võitu: esimese hooga muretsesin, kas hümni sõnad on õigesti meeles
Korvpallurikarjäärist unistanud, kuid 17-aastaselt enda jaoks kettaheitemaailma avastanud Gerd Kanter võitis 11 aasta jooksul (2006-2016) tiitlivõistlustelt 11 medalit. Kõige kaalukam neist on kahtlemata 2008. aasta Pekingi olümpiakuld.
„Esimese hooga muretsesin, kas hümni sõnad on ikka õigesti meeles. Aga selle paari minuti nimel, mis ma poodiumi kõrgeimal astmel seisin, tasus pingutada,“ meenutab ta EOK 100. sünnipäevale pühendatud videosarjas „Igihaljad“. „Ma olen alati olnud selles mõttes suur unistaja. Nii et tegelikult ikkagi see olümpiakuld oli juba ikkagi aastal 2000 minu selline väga selge unistus ja eesmärk. Küll aga pean olema väga õnnelik, sest väga tihti ju sellised maksimaalsed unistused ei pruugi täituda,“ räägib Kanter.
Samas on talle kõige südamelähedasem medal hoopis 2005. aasta Helsingi maailmameistrivõistluste hõbe.
„Kuigi ta ei näe kõige atraktiivsem medal välja, siis kogu see emotsioon, mis selle esimese medaliga kaasnes, oli eriline. Isegi hilisemad säravamad saavutused ei ole neid emotsioone suutnud kuidagi üle trumbata. Ma olin tegelikult kuni viimase vooruni kinni kuldmedalis. Ja ma mäletan seda, et kuna toimus võistlus Helsingis, siis seal oli väga palju Eesti fänne. Ma arvan, et mul ei ole ühtegi teist võistlust, kus oleks olnud nii palju Eesti fänne, nii palju sinimustvalgeid. Nagu kodustaadionil oleks teinud sellise toredat triumfi! Hoolimata, et see medal oli hõbe, siis kuna see oli mu esimene medal, oli ta tol hetkel küll kullahõnguline,“ räägib Kanter.
