Avaleht Sport 23 maakondlikule tervisespordikeskusele anti arendustoetust
23 maakondlikule tervisespordikeskusele anti arendustoetust

23 maakondlikule tervisespordikeskusele anti arendustoetust

Kultuuriminister Anneli Ott kinnitas selle aasta toetuste saajad taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetus perioodil 2019–2022“. Toetust said 23 maakondlikku tervisespordikeskust, kogusummas 600 000 euro eest.

„Tänu sellele riiklikule toetusele ja ka erasektori abil on juba korrastatud ja kaasajastatud paljusid maakondlikke tervisespordikeskusi, näiteks Võrus ja Pärnus või Palukülas Kärdla lähedal. Viimane hea talvehooaeg tõestas, et tervisespordikeskused on inimeste seas populaarsed, mida näitas ka spordisõprade rohkus korrastatud ja valgustatud suusaradadel. SA Eesti Terviseradade paigaldatud loendurite andmetel tehti möödunud suusahooajal riigi poolt toetust saavatel radadel umbes üks miljon külastust. See on positiivne nähtus, et liigutakse vabas õhus rohkem, eriti arvestades asjaolu, et sportimisvõimalused siseruumides olid ja on siiani olnud ju piiratud,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Kuna aprill on ka südamekuu, siis kutsun üles panustama oma tervise hoidmisesse ja tugevdamisesse ning kasutage võimalust väljas rohkem liikuda,“ lisas ta.

Toetussumma on kuni 40 000 eurot aastas ühe maakonna kohta ning see jaguneb ühe või kahe tervisespordikeskuse vahel. 40 000 eurot anti näiteks Hiiumaal Paluküla tervisespordiradade ja Põlvamaal Mammaste tervisespordikeskuse arendamiseks. Sama summa eest on plaanis parandada ka Kuressaare tervisepargis talispordi harrastamise tingimusi ja rajada Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse uued suusarajad- ja mäekeskuse lumetussüsteemid. Pärnumaale Reiu-Raekülla tekitatakse 40 000 euroga kõikide võimalustega suusarada ja Põltsamaal arendatakse sama summa eest Kuningamäe tervisespordikeskuse seniseid liikumisvõimalusi. Sama suures ulatuses toetust saab ka Tõrva tervisespordikeskus. Ülejäänud tervisespordikeskused said toetusi vähemal määral.

Toetuse eesmärk on välja arendada üle-eestiline mitmekülgset liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste võrgustik. Toetusperioodi lõpuks peavad toetatud tervisespordikeskustes olema rajatud valgustatud liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus. Riigi toel arendatakse igas maakonnas välja kuni kaks keskust, mis pakuvad aastaringselt mitmekesiseid võimalusi tegeleda liikumisharrastustega vabas õhus ning seda tasuta. Ka alusdokument „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030” seab eesmärgiks jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis eeldab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga, kuid selleks on tarvis kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused.

Ka järgmisel aastal saavad regionaalsed tervisespordikeskused samadel tingimustel toetust nii, et 2023. aastaks oleks igas maakonnas kuni kaks tervisespordikeskust, kus ka lumevaestel talvedel saab suusatada valgustatud kunstlumeradadel. Samuti arendatakse toetust saavates tervisespordikeskustes välja uusi liikumisharrastuse võimalusi, näiteks rajatakse mäesuusanõlvi, kettagolfiväljakuid, pumptrack-radu, jalgpalligolfiväljakuid jne.