Üle poole spordiklubides treenijatest treenib jätkuvalt ka kodus
Statistika näitab, et enam kui pooled spordiklubides aktiivselt treenijatest treenivad ka peale koroona lõppu paralleelselt kodus edasi, kirjutab tarbijate käitumist analüüsinud kodusel digitaalse fitnessi turul tegutsev Robus Athleticsi juht Mikk-Alvar Olle.
Kuigi algselt ennustati koroona taandumisega vähikäiku ka digitaalsele fitnessile, siis turu statistika seda ei kinnita. 2021. aasta keskpaigas, kui spordisaalid hakkasid peale koroona perioodi jälle avanema, langesid turul tekkinud segaduses järsult ka paljude kodus sportimise võimaluste ja varustusega tegelevate ettevõtete müügid. Mitme suure tegija oodatust tunduvalt madalamad tulemused kujundasid tugevalt ka turu üldist sentimenti ja väljavaateid. 2022. aasta teisest poolaastast võib aga väita, et olukord on stabiliseerunud, „udu“ hajunud ja turg teinud läbi teatava korrektuuri, näidates tugevat kasvutrendi.
Kui traditsioonilised spordiklubid, kes on oma liikmeskonna pandeemiaeelsele tasemele taastanud, ei ole selle suuruses järgmist hüpet saavutanud, siis digitaalne fitness on samal ajal kiiresti edasi arenenud ja kasvab varem ennustatud tempos 33% aastas (CAGR).
Sporditehnoloogia idufirma Robus Athleticsi juhi Mikk-Alvar Olle sõnul on oluline ära mainida, et digitaalne fitness ja klassikalised spordisaalid mitte ei konkureeri omavahel, vaid täiendavad teineteist ja on loonud turul kohanedes teatud sümbioosi.
Kuna koroona ajal oli spordiklubidel vaja kiiresti reageerida ja kohandada oma lahendus ka läbi ekraani müüdavaks tooteks, siis tänaseks on selge, et sellesse ärivertikaali investeerivad pea pooled spordiklubide ketid jõuliselt edasi, sooviga pakkuda kliendile n-ö hübriidlahendust. Olle hinnangul on kriisist kriisi liikunud turg vaikselt paika loksunud ja inimesed on hakanud aina enam väärtustama hübriidmudelit, mis tähendab, et alati ei pea trenniks saali minema, kuid võimalus selleks säilib.
„Tarbija hindab aina kõrgemalt valikuvabadust ja enda aega ning soovib treeningud ilma liigseid ohverdusi tegemata päevakavaga sobitada. Oluline on, et treenija saaks samasuguse treeningkogemuse nii online kui offline treeningu ökosüsteemist, mis tähendab, et kvaliteet ja kasutajakogemus peavad stabiilselt sama heal tasemel olema,“ rõhutas Olle, kes usub, et tulevik on hübriidlahenduse päralt.
Huvitava arenguna toob Olle välja ka treeningstiili muutuse. „Kui koroona ajal oli populaarne rahulik, holistiline treening nagu jooga või pilates, mis aitasid sotsiaalse distantseerumisega toime tulla, siis nüüd on muutunud aina populaarsemaks just raske ja väljakutseid pakkuv treening,“ lisas ta.
