Pirita tervisesporti pole võimalik peatada!
Pirital sai valmis moodne tänavatreeninguplats, kus spordihuvilisi ootavad harjutama uued atraktsioonid.
„Piritale Võsa tee 26 paigaldatud tänavatreeningu spordivahenditel saab teha väga erinevaid jõuharjutusi. Tegemist on street workout ehk vabas õhus treenimise alaga, mis võimaldab kõiki harjutusi oma keharaskusel teha,” ütles Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.
Enamasti paigaldatakse tänavatreeningu spordivahendid kas kergliiklustee või terviseraja äärde või rannas asuvasse välijõusaali. „Võsa teele paigaldatud spordivahendid on sobiv täiendus juba olemasolevale välijõusaalile. Samal krundil asuvad ka korvpalliväljak, laste mänguväljak ja pinksilaud ning nii pakub kogu ala häid tingimusi vaba aja mitmekülgseks ja aktiivseks sisustamiseks värskes õhus,” selgitas Liinat. Seadmetevalikul lähtuti sellest, et neid saaks kasutada eri vanuses inimesed ning treenida saaks erinevaid lihasgruppe eri raskusastmetega.
Treeninguplats on avatud aasta ringi. Valgustus võimaldab varustust kasutada ka pimedamal ajal. Seadmed paigaldas Tiptiptap. Platsi rajamine läks maksma 13 281 eurot.
Detsembri alguses jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti rahuldamata õigustatud subjektide kaebused ja kehtima keskkonnaministri käskkiri Kose põik 9 maaüksuse riigi omandisse jätmiseks. See tähendab, et piirkonnas asuvad terviserajad jäävad linlastele avatuks ka tulevikus.
„Kose põik 9 maaüksusel asuv tervisespordirada on üks osa Pirita jõeoru maastikukaitsealal asuvast tervisespordirajatiste kompleksist, mille suhtes linnal on üks selge eesmärk – tagada terviseraja avalik kasutus,“ rääkis Tallinna abilinnapea Eha Võrk. „Pirita ürgoru terviseradu kasutavad treeninguteks ja looduses liikumiseks tuhanded lapsed ja täiskasvanud ning aastatepikkuse omandivaidluse lõppemine, mis seadis ohtu nende radade vaba kasutuse, on kahtlemata positiivne. Kasutan siin võimalust tänada kogu südamest Riigimetsa Majandamise Keskust, kes keerulises olukorras linnaga seljad kokku pani ja esindas avalikkuse huve ka kohtus. Nende panust soovitud tulemuseni jõudmisel on raske üle hinnata.“
Vastavalt keskkonnaministri 15. augusti 2018 korraldusele jäeti riigi omandisse ja RMK valitseda Pirita jõe maasikukaitseala asuv maaüksus. Oluliseks argumendiks olid maaüksusel paiknevad avalikus kasutuses olevad Tallinna linna rajatud tervisespordirajatised. Sportimiseks ja puhkamiseks loodud jalgrajad aga olid olemas juba enne maareformi algust.
Kohus leidis, et riigi omandisse jäetud maatükk täitis sotsiaalmaa funktsiooni juba maareformi seaduse vastuvõtmise ajal. Avalik võim rajas maale ühiskondlikult kasutatavad ehitised ja muutis olemasolevad ehitised üldistes huvides kättesaadavaks kõigile ühiskonna liikmetele. Maa kasutamist sotsiaalsel eesmärgil saab eeldada ka siis, kui avalik võim ei ole maale rajanud ehitisi, kuid on oma muu tegevusega soodustanud maa faktilist kasutamist sotsiaalsetel eesmärkidel. Tervise- ja spordiradade eripäraks ongi see, et need ei eelda tingimata mahukaid ehitustöid ega suurte rajatiste ehitamist. Samuti ei fikseerita nende kasutamist pääsmete, piletite või muu taolisega.
Keskkonnaministri korraldusega riigi omandisse jäetud maa ei kuulu tagastamisele ning selle eest maksab riik õigustatud subjektidele seaduses ettenähtud kompensatsiooni.
