
Otsid uut hobi? Neli hobisoovitust kehale või meelele rammu andmiseks
Huvidest ja hobidest rääkimisel jääksid paljud lugejad jänni – peale tööpäeva diivanil lõõgastumine ja tundide viisi telefonis meele lahutamine kipuvad aina enam aktiivset osavõttu vajavaid hobisid asendama. Tegemist pole ainult Eestis leviva trendiga – liigne lebotamine on ülemaailmne probleem. Kui ka sina oled osavust, aju või keha treenivad hobid kõrvale jätnud, on järgnev artikkel sulle kui rusikas silmaauku.

Meeli ergutava dopamiinilaksu saamiseks pole vaja ette võtta hasartmängimist Online-casino – välismaa kasiinod Eestis leitud veebikasiinodes, sest elu põnevamaks muutmiseks leidub ägedaid võimalusi ka arvutiväliselt! Räägime eestlaste seas tänamatult vähe tähelepanu püüdvatest hobidest – ehk kõnetab sind mõni tegevus, millest rääkimisel lähevad kuulaja silmad punni ning suust tuleb küsimus: “oot, misasjaga sa tegeled?”
Mudelid noortele ja parimates aastates mudelistidele
Mudelautodega mängimist peetakse küll põnnide tegevuseks, kuid tegelikkuses on ka täiskasvanute seas rohkelt mudelientusiaste. Vanusest hoolimata saavad miniatuurautodega rallijad teisipäeviti kokku Väike-Maarjas asuvas mudelihallis! Mudelihall on avatud kella kuuest üheksani õhtul, enne raja huvilistele avamist toimub pooleteise-tunnine mudeliring. Käed-külge stiilis mudeliring on koht, kus noored tehnikahuvilised saavad õppida mudelispordi põhitõdesid, masinate seadistamist, juhtimisvõtteid ja võistlusstrateegiaid.

Väike-Maarja pole ainuke koht, kus mudelid rajale lasta – Tartu kandi RC-rallitajad saavad harjutamiseks ja omavahel mõõduvõtmiseks kokku Lemmatsi RC mudelismirajal, Rakvere RC-rada ootab mõlema Virumaa rahvast. Tallinlaste jaoks on lähim mudelirada Sauel asuv HOBIzone.
Neljarattalisega rallimise asemel lennukimudelite lennutamisest huvitatud inimeste jaoks on Eesti parimaks külaks Harjumaal asuv Valkse, kus püüab tee ääres pilku militaarlennuk Antonov An-12. Nõukogudeaegne transpordilennuk on koduks Keila Mudellennu Klubile ning täidab ka muuseumi rolli – giidid ootavad mudelismist või mudellennu ajaloost huvitatud külalisi igal pühapäeval.

Rulluisud jalga ja… klubisse?
Rulluisutamine on endiselt moes ning vaikselt rullikutel liuglemise kõrval tõstab pead ka kiirrulluisutamine. Rulluisuklubid võtavad vastu mõlemat liiki uisutajaid, seda uisutaja vanusest hoolimata: teretulnud on nii noored kui krapsakad eakad. Rull-iluuisutamist õpetavad klubid keskenduvad paarisratastel uiskudel viguruisutamise populariseerimisele – Eestis tegeleb tubase rulluisutamisega klubi Foxartistic (Tallinn). Rakvere kandi rahvas võib uisud jalga tõmmata ja liituda teiste seltsis sõitmiseks klubiga Bont, Põhja-Eesti kiiruisutajaid ühendab Tallinna Kiiruisuklubi, lõuna pool sobib kambakesi rullimiseks Tartu Rulluisuklubi. Aktiivseid uisuklubisid on Eestis veelgi – Eesti Rulluisuliidu koduleht jagab nii värskemaid uudiseid kui huvilisi õigele teele juhatavat informatsiooni.

Rulluisuklubid ei piira end vaid saali- või asfalditreeningutega – talvisel ajal vahetatakse rulluisud jääuiskude vastu välja ning piruette tehakse kindla maapinna asemel libedal jääl. Adrenaliinirikas elamus on nii jääl kui kergliiklusteel tuul kõrvus vuhisedes alati garanteeritud!
Rulluisuklubid ei piira end vaid saali- või asfalditreeningutega – talvisel ajal vahetatakse rulluisud jääuiskude vastu välja ning piruette tehakse kindla maapinna asemel libedal jääl.
Treeni mälu mälumänguõhtutel
Eestlaste seas vahepeal soiku jäänud mälumängimine on noorte seas jälle popp – muusika- ja muuteemalised viktoriinid on “nohikute hobi” staatuse seljatanud ja nišiteadmised kuluvad mälumänguõhtutel marjaks ära.
Üks Eesti pikaajalisemaid ja legendaarsemaid mälumänguklubisid on 1999. asutatud MTÜ Rakvere Mäluprojekt. Tänapäevani aktiivne klubi saab igal teisel neljapäeval kell 18 kokku Rakveres asuvas Katariinas. Mälumänguõhtuga liitumise ees ei pea hirmu tundma, sest “vanad kalad” võtavad uusi huvilisi rõõmuga vastu! Mälumängusarja üks korraldajatest, Maris Marko, kinnitas 2024. aastal ilmunud Postimehe artiklis, et uued tulijad on alati mängima oodatud ning lisaks täiskasvanutele võiks mälumängimist proovida ka veel kooliteed tammuvad noored.

Mälumänguõhtuid korraldatakse igas Eestimaa nurgas, teiste vastu virtuaalselt mängimiseks võid proovida tasulist e-mälumängu, mille küsimuste ja testide koostamiseks on nupud kokku pannud näiteks mälumängurid Tiit Naarits ja Kaarel Silmato, ajaloolane Mart Laar, folklorist Loone Ots, ajakirjanik Arko Olesk, kirjastaja Rain Siemer, ristsõnade loojad ja TaskuTarga tiim.
Efektiivne treening ja enesekaitse – võitlusspordiklubi suudab mõlemat
Jõusaalis pumpamine ja kardiotrennis ähkimine on eestlaste seas ülipopulaarsed treeninguviisid, kuid tegelikult on vastupidavuse ja lihasjõu korraga tõstmiseks hoopis parem viis: võitlussport. Võitluskunsti harjutamine parandab koordinatsiooni, tugevdab lihaseid, õpetab enesekaitset, maandab stressi ja põletab muidugi ka kaloreid!

Võitlusklubid keskenduvad võitluskunstidest taipoksile (Muay Thai) ja kickpoksile, samuti saab klubides proovida MMA-vabavõitlust või kreeka-rooma maadlust – kõik nimetatud spordialad sobivad imehästi nii füüsise arendamiseks kui distsipliini treenimiseks. Spordiklubid korraldavad lisaks regulaarsetele grupitreeningutele ka baaskursuseid, mis õpetavad osalejatele selgeks spordiala baastehnikad ning arendavad enesedistsipliini, kuid huvi korral on treenerid valmis andma ka privaatseid eratunde.