Jõutõstjad Margus Silbaum ja Karmen Kaljula saavutasid Tšehhis EM-il silmapaistvad tulemused
Tšehhis Pilsenis toimusid laupäeval, 7. augustil, Euroopa meistrivõistlused, kus varustusega jõutõstmises olid avatud klassis eestlastest võistlustules Karmen Kaljula ja Margus Silbaum.
Kaljula püstitas mitu Eesti rekordit
Esimesena alustas võistlust Kaljula kehakaalu klassis kuni 76 kg. Saades avaalal kükis teisel katsel kirja 175 kg. Lamades õnnestus Kaljulal suruda 140 kg teisel ja 145 kg kolmandal katsel – need tulemused on ka üksikala lamades surumise Eesti rekordid. Selle tulemusel sai Kaljula “väikese” pronksi lamades surumises. Jõutõmbes ja kogusummas õnnestus Kaljulal püstitada samuti uus Eesti rekord vastavalt siis 192,5 kg ja 512,5 kg. Kogusummas lõpetas Kaljula 7. kohal.
“Olen väga õnnelik pronksmedali üle! Kui me kolm aastat tagasi Margusega kohtudes arutasime rahvusvahelisel tasemel võistlemist, siis tundus võimatu, et võiksin ühel päeval nii tugeval tasemel kaasa teha ja veel utoopilisem tundus medali võitmine. Kolm aastat hiljem, esimeselt varustusega tiitlivõistlustelt, tulen tagasi surumise pronksmedaliga.
Surumises tundsin ennast hästi, tegime raskuste ning taktika osas õiged valikud ja nii see pronksmedal sündiski! Ma olen väga õnnelik selle saavutuse üle! Tean, et see on alles algus,” rõõmustab Karmen Kaljula.
Ta sõnab, et tundis end jõutõmbes juba suurepäraselt, suurem osa võistlusest oli seljataga ning ebaõnnestumine polnud enam võimalik. Iga jõutõmbe katsega läks tunne järjest paremaks, viimase katse 192,5 kg järel tundis ta, et jõuvaru jäi veel sisse. Kokkuvõttes 4.k oht ja uus Eesti rekord jõutõmbes siiralt üllatasid Kaljulat. “Samuti olin rõõmus kogusumma Eesti rekordi sünni üle ja et punktisummas tõusin ma kaalukategoorias neljandaks,” kommenteerib ta.
Treener Margus Silbaum ütleb, et tal on väga hea meel, kuidas Kaljula võistluspingega hakkama sai. Esimese katse küki ebaõnnestumine võttis seest õõnsaks, aga just siis näitas Kaljula sisu ja tegi teisel katsel kindla soorituse. “See oli minu silmis väga suur õnnestumine ja pani tugeva aluse järgnevaks kaheks alaks, kus ta sai 100% kõik katsed kirja. Kõik kokku oli nagu 3 aasta töö eksam, kus tulemus medalivõidu näol on suurepärane. Naine, kes esimeses trennis surudes 42,5 kg ja 3 aasta pärast 145 kg tiitlivõistlustelt pronksmedali võtab, on kahtlemata sisult võitleja. Ootan juba huviga novembris Norras, Stavangeris toimuvaid maailmameistrivõistlusi, siis on plaanis kaal kergemate (-69 kg) naiste arvestuses võistlustulle astuda,” räägib treener.
Silbaum sai “väikese” hõbemedali jõutõmbes
Teisena tegi Margus Silbaum kaasa kuni 105 kg meeste arvestuses. Kükis ja surumises ei saanud Silbaum tulemust kirja. Jõutõmbes võitis Silbaum tulemusega 325 kg “väikese” hõbemedali.
“Kogu võistlus ühe lausega kokku võttes, siis see oli kindlasti minu elu raskeim võistlus. Teadsin juba kodus, et see saab karm olema aga lootsin siiski, et suudan minimaalselt asjad ära teha. Minu jaoks algas võistluspäev kell 10 hommikul Karmeni võistlusega ja lõppes 8,5 tundi hiljem viimase tõmbe sooritusega. Kogu päev oli orav rattas tunne. Kui kell 10 kaalusin 106,5 kg siis juba 4 tunni pärast Karmeni võistluse järel olin ma 2,3 kg kergem. See midagi head ei tõotanud. Küki soojendust tehes tundsin juba 170 kg, et jalg on pehme. Kükis sain õigustatult nulli. Surumises olime nii ajahädas, et meil oli aega ainult 10 minutit soojenduseks enne esimest võistlus katset. Alustasin soojendust kohe 170 kg ja põgusa 3 katse pärast olin juba võistlus põrandal. Ei saanud ka sellest alast asja. Ausalt öeldes isegi üllatusin kui hea tunne nii kesise soojenduse järel võistlus põrandal oli. Jõutõmbes tundsin juba end kindlamalt teadsin, et need raskused millega siin medaleid jagatakse võin ma une pealt tõmmata. Hõbe oli õiglane, tegin viimasel kulla katsel ise hooletu haaramisega tõmbe.
Nii see 28 medal rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt tuli, eks novembris MMil teen vigade paranduse,” räägib mees.
Kaljula sõnab, et oli tõeline väljakutse Silbaumile pärast oma võistlust abiliseks olla.
Ta rõhutab, et varustusega jõutõstmises on abilise roll väga suur ja tähtis. See on füüsiliselt ülinõudlik naisterahvale ning nõuab nii jõudu kui ka head vastupidavust.
“Pärast oma võistlust tekib pingelangus ning selle ja väsimuse pealt abistada tõstjat, kes tõstab väga suuri raskusi, tähendab abilise jaoks tohutut pingutust. Soojendusalal ja võistluspõranda kõrval käib tihe sagimine ja tempo on nii kiire nagu jookseks sprinti. Andsin endast 100% ja olen õnnelik, et Margus võitis vähemalt hõbemedali,” rõõmustab ta.
