INTERVJUU! Triatleet Aleksandr Latin Lõuna-Aafrika laste aitamisest: maailmas on kõik ühendatud
Triatleet Aleksandr Latin on tuntud sportlane, kes sõidab septembris Inglismaal toimuvale heategevuslikule triatlonile Eestit esindama. Sel kolmapäeval aga toimub restoranis Trühvel heategevuslik õhtusöök, mille tulu viivad triatlonile sõitvad Eesti sportlased meie riigi toetusena sinna kaasa, et toetada Lõuna-Aafrika Vabariigi lastele hariduse andmist. Aleksandr räägib nii üritusest, spordist kui ka endast.
Miks te otsustasite sellel ürituse kaasa lüüa?
Ma tunnen Rainer Virvet juba paar aastat, kes on juba mitmeid kordi osalenud antud võistlusel, me oleme sõbrad ja ta rääkis juba aasta tagasi sellest toredast üritusest, kus üks korporatsioon teeb heategevust ja selle üheks osaks on triatlon. Eelmisel aastal ma ei saanud sellest oma võistluste pärast osa võtta, sel aastal võtan rahulikumalt, mul tekkis võimalus kaasa lüüa ja oma panus anda.
Kui palju te sportlasena heategevusega kokku puutute? Tuleb palju selliseid pakkumisi, et tule ja löö kaasa?
Pigem tulevad sellised pakkumised, et tule ja räägi noortele, kui hea on sport ja ma olen üritanud seda igal võimalusel teha. Mul on kodulinnas Narvas palju treeninguid, kus näitan, kuidas õigesti sporti teha ja ma üritan propageerida tervislikke eluviise. See on minu panus heategevusse.
Kuidas te spordini jõudsite? Kunas otsustasite, et tippsport ja igapäevane treenimine on teie elu?
Meil on sportlik pere ja juba lapsepõlvest saati elasime aktiivset elu, käisime jooksmas, rattaga sõitmas ja suvel ujumas. Mulle selline elustiil meeldis ja nii see külge jäigi. Ülikoolis tekkis võimalus ennast profispordis proovida ja ma kasutasin selle ära.
Kuidas profisportlane hakkama saab? Kas käite tööl või on teil toetajad?
See sõltub kõigepealt spordialast. Mida populaarsem on ala, seda lihtsam on profisportlasel kasumlikult hakkama saada. Kuna triatlon on väga marginaalne ala, siis on meil profina leiba teenida üsna raske. Meil on au ja hea meel teha koostööd Eesti Kaitsejõududega. Meil on kolm triatleeti, kes kuuluvad Kaitseväe ridadesse, kust me saame palka ja sotsiaalseid kindlustusi. Ilma selleta ei saaks me hakkama.
Kaitsevägi toetab siis tippsportlasi?
Just. Meil on spordirühm, kuhu kuulub 16 sportlast erinevatelt aladelt ja meil on triatlonirühm ka.
Nii et tegelikult olete mundrimees?
Jah, vahepeal kannan ka mundrit.
Kui pikk teie karjääritulevik on? Mis on lähima aasta plaan ja kuhu soovite jõuda viie aastaga?
Meie, olümpiaalade sportlased, võtame olümpiatsükli kaupa, viimane tsükkel sai nüüd läbi. Kahjuks ei saanud ma mitmete asjaolude tõttu kvalifitseeruda Rio olümpiamängudele ja nüüd ma võtan vaheaja, vaatan tagasi ja mõtlen, kuidas siit edasi minna.
Miks teid paelub just triatlon ja mitte mõni muu ala?
Mulle on alati meeldinud vastupidavusalad. Nooremana tegelesin ujumisega, aga triatlon on kindlasti huvitavam ja keha areneb mitmekülgselt. Triatloni slogan on “kolm asja koos” ja mulle meeldub triatloni elustiil, mitte ainult treenimine, vaid ka inimesed, kes su kõrval on, see on tore seltskond ja see atmosfäär, mis on tekkinud.
Sellel võistlusel, kuhu te nüüd lähete, on 2002. aastast annetatud 7,5 miljonit, kõrvalt vaadates jääb mulje, et triatloniseltskond hoiab kokku ja liigutab mägesid.
Mulle oli ka see üllatuseks, miks see korporatsoon valis võistluseks just triatloni. Aga mul on hea meel, et nad valisid just triatloni, mitte muud ala, näiteks jalgpalli. Loodan, et teised suured firmad hakkavad ka triatloni rohkem populariseerima. Heategevuse osas tean, et see raha läheb Lõuna-Aafrikasse ja kui kellelegi tundub, et mis pistmist on sel Eestiga, siis kui me aitame neid, siis nemad ka meid, maailmas on kõik ühendatud. Olen mitmel korral Aafrikas käinud ja tean, et sealne elu on hoopis teistsugune kui siin toimuv.
Mida öelda neile lastele ja noortele, kes tahaksid ka jõuda tippsporti ja olla kangelased? Kellele triatlon sobib?
Kõigepealt peaks olema suur tahe. See on raske ala ja sellega leiba teenida on ka raske. Peab olema hea tervis ja talenti ka natuke, kindlasti rutiinitaluvust, niiöelda musta töö tegemiseks külma närvi, pead kõigega hakkama saama.
Monika Kuzmina, Jüri Kukk