Hasartmängumaksu-raha jagamise uus võitja on sport!

2024. aasta lõpus otsustas Riigikogu üheksaliikmeline Kultuurikomisjon anda heakskiidu ettepanekule muuta alkoholi- ja tubakaaktsiisi kaudu laekunud maksutulust kasusaajate süsteemi – Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali rahastamiseks saab tulevikus kasutada ka jõudsalt laekuvat hasartmängumaksu.

Hasartmängumaksu laekumine on Statistikaameti andmetel viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud: hasartmängumaksu peavad tasuma kõik online kasiinod Eestis, kellele on Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud hasartmängude korraldamiseks vajalikud tegevusload. Kuna kaughasartmänge korraldavate operaatorite arv on kümne aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud, on laekunud maksuraha võimalik laiali jagada lahkemini kui varem.

Hasartmängumaksu laekumise eest võib tänada välismaiseid operaatoreid

Kuna ülemaailmse haardega hasartmängukorraldajad on Eesti (veel võrdlemisi) soodsa maksupoliitika tõttu valinud Eesti hasartmängulitsentsi, tähendab see ka kohustust maksta igakuiselt hasartmängumaksu. Võrreldes Eesti ja näiteks naaberriigi Läti maksumäärasid, saab kiirelt selgeks, miks operaator on eelistanud Eestit lõunanaabrile.

Eesti hasartmänguloaga ettevõte peab kaughasartmängude korraldamisel laekunud summadest tasuma maksuna vaid 6% (mis on võrreldes aastaga 2023 ühe protsendi võrra kõrgem määr), Läti litsentsiga operaator peab loobuma kaks korda suuremast summast – maksumääraks 12%. Lõuna poole liikudes muutub maksumäär veelgi kõrgemaks – Leedu litsentsiga hasartmängude korraldaja maksab hasartmängumaksuna 20% kogutulust.

Kuigi 2026. aastaks on planeeritud kaughasartmängumaksu määra tõstmine 7% peale, jääb Eesti lõunanaabritega võrreldes ikkagi välismaa operaatoritele atraktiivsemaks valikuks.

Kuigi 2026. aastaks on planeeritud kaughasartmängumaksu määra tõstmine 7% peale, jääb Eesti lõunanaabritega võrreldes ikkagi välismaa operaatoritele atraktiivsemaks valikuks. Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu direktor Tõnis Rüütel ennustab, et paari aasta jooksul suuremaks tõusev maksumäär vähendab välismaiste operaatorite huvi Eesti hasartmängulitsentsi taotlemise vastu ning veel mühinal pikemaks kasvav seaduslike hasartmängukorraldajate nimekiri ei ole tulevikus enam sootuks sama pikk.

Miks just sport?

Seni on spordi ja kehakultuuri sihtkapital saanud rahastust alkoholi- ja tubakaaktsiisist, kuid järgmise nelja aasta riikliku eelarve prognoosid ei ennusta aktsiiside laekumise olulist tõusu. See-eest ennustatakse hasartmängumaksu, eriti kaughasartmängumaksu laekumise kasvu jätkuvat pea sama kiires tempos. Seetõttu plaanitakse edaspidi spordisündmuseid rahastada ja sportlasi toetada ka kaughasartmängude korraldajate käest laekunud maksusummadest.

Sihtkapital jagab raha välja neljal korral aastas, korra kvartalis, ning vaid taotluse alusel. Kultuurkapitalile võivad toetuse andmise ettepaneku teha nii füüsilised kui juriidilised isikud, kuid lubatud ei ole iseendale toetuse küsimine. Sihtkapital rahastab regionaalset spordielu arendavaid projekte, toetab Eesti ja välismaa võistlustel osalemisest unistavaid sportlaseid ning tunnustab teenekaid spordile pühendunud isikuid.

Võttes ette Kultuurkapitali 2023. aasta eelarve, on vajadus kehakultuuri ja spordi sihtkapitali rahastamise süsteemi muutmiseks selgelt näha. Kapitali aastasest eelarvest on toetuste jagamiseks määratud 75% ning kui seitse ülejäänud sihtkapitali saavad kindla eelarvena protsentuaalse osa suurest eelarvest, siis sport ja kehakultuur saab selle asemel 0,5% riigieelarvesse laekunud tubaka- ja alkoholiaktsiisist.

Arvestades fakti, et KulKa rahakotti laekus 2023. aastal välja jagamiseks 17,9 mln eurot aktsiisimaksude näol (3,5% kogu aktsiisitulust) ja 21,8 mln eurot hasartmängumaksu näol (47,8% kogutulust), kuid aastaks 2024 vastavalt 17,7 mln eurot ja 28,2 mln eurot võib ennustada, et kohalik sport jääks ilma uue ettepaneku vastuvõtmiseta alarahastatuks.

Uuele maksutõusule ei ole veel võitjat valitud

Kuigi 2026. aasta hasartmängumaksude järjekordne tõus on nüüdseks enam kui kindel, ei ole veel konkreetselt ära määratud, kuhu paigutatakse kõrgema maksumääraga teenitud lisaraha. Kuna Kultuurkapitali toetus on seotud laekunud hasartmängumaksu protsentuaalse väärtusega, võib olla kindel, et kultuuri rahastamiseks tekib alates 2026. aastast rohkem võimalusi. Kuna ülejäänud raha ehk 52,2% laekunud maksusummast jääb riigieelarvesse, on raha asjakohaseks kasutamiseks võimalusi seinast seina.