Elu esimene intervjuu! Taipoksija Karl-Joonatan Kvell: võit tähendab seda, et mul on jälle avatud teed uute matšide jaoks
Eesti Vabariigi aastapäeva eel Keila Tervisekeskuses toimunud võitlusspordiüritusel Fightland oli ringis ka Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia taipoksija Karl-Joonatan Kvell, kes muutis juba esimeses raundis võitlusvõimetuks vastase Wiru Treeningust Alex Nigu.
Alljärgnevalt räägib Karl-Joonatan portaalile GoodNews oma elu esimeses intervjuus sellest, mida taipoks temale tähendab.
Karl-Joonatan, kuidas te poksini jõudsite?
Ma olen tegelikult tegelenud poksimisega kokku viis aastat. Tulin oma koduklubist Pärnust Tallinnasse ülikooli ja Kevin Renno võttis mind enda poksijate sekka.
Miks olete valinud taipoksi?
Taipoks sellepärast, et see on nii mitmekülgne. Ma pean olema tugev, tehniline, kiire – ma pean nii palju erinevaid tehnikaid oskama. Pean oskama põlvelööke, käte- ja jalgadelööke, väga tähtis on liikumine. See on väga põnev ja väga väljakutsuv ala.
Mida te ülikoolis õpite?
Õpin Tallinna Tehnikaülikoolis energeetikat, olen tulevane insener. Üritan siiski poksiga väga kaugele jõuda, tegelen sellega igapäevaselt, teen kaks korda päevas trenni. Tulevikulootused on suured!
Kui palju olete seni võistlenud?
Hetkel on mul profimatše olnud seitse, millest neli on lõppenud võidu ning kolm kaotusega. Lisaks veel umbes kakskümmend amatöörmatši.
Kuidas te Fightland matši ning enda vastast hindate?
Ei jäänud iseenda esitusega üldse rahule, vastane oli täiesti võidetav, kuigi väga hea vastane. See ringisolek ei tundunud mulle nii, nagu eelmine kord, olin natukene liiga kinnine. Võitlesin enda instinktidega, kuigi oleks pidanud võitlema ajuga. Tundsin, et sellest jäi puudu, kindlasti on midagi parandada.
Treenereid kuulsite ja kuulasite?
Püüdsin kuulata nii palju, kui sain.
Mida see võit teie jaoks tähendab?
See tähendab minu jaoks, et mul on jälle avatud teed uute matšide jaoks. Soovin, et inimesed saaksid minust rohkem teada. Samuti soovin saada paremaid matše.
Mida te julgete soovitada neile poistele ja tüdrukutele, kes valivad trenni ning sooviks ka enda spordialaks poksi valida? Mis on selles alas sellist, mida te ei vahetaks millegi vastu?
Kindlasti selle ala mitmekülgsus ja mängulisus. Trennis sparrimine on ülimalt vinge ja mänguline. Inimesed tulevad antud trenni tihti eelavamusega, et see on raske: sinised silmad, palju verd… Tegelikkuses on see tänu oma mängulisusele väga lahe eriala. Kõik, kes tulevad trenni, ei pea minema võistlustele ega saama tippsportlasteks, see on ka hobina väga lahe! Tänu sellele spordialale saab väga palju uusi tuttavaid, seltskond, kes trennis käib, on väga vinge.
Kellele te sooviksite öelda aitäh?
Kindlasti Kevin Rennole, kes minuga igal hommikul tegeleb. Oma perele ning kindlasti Eesti rahvale, kes kuulevad minust kindlasti veel!
Vaata videot!
