Eesti triatleedid hõivasid Inglismaal esimese ja kolmanda poodiumikoha
24. septembril Londonis toimunud rahvusvahelisel heategevuslikul triatlonil Spirit of Belron Challenge saavutas Eesti triatleet Aleksandr Latin põhidistantsi üldarvestuses esikoha, Rainer Virve aga hõivas kolmandana pronksivärvi poodiumikoha. Sprindidistantsil tuli eestlastele 5. ja meeskondlikult 10. koht. Spordiürituse eesmärgiks oli koguda Lõuna-Aafrika lastele haridust pakkuva kommuuni Afrikan Tikkun tegevu toetuseks raha ning läbi selle võistluse tuli annetusi kokku 1 miljon eurot.
Aleksandr Latin ütleb, et ettevalmistus oli tal hea ja võistlus sujus korrapäraselt. “Plaan oli teha oma elu natukene lihtsamaks ning juba ujumisega saada korralik vahe, ja see mul õnnestus. Kuna seal kasutati “rolling” starti, mitte mass-starti, siis võistluse lõpuni ma täpselt ei teadnud, mis positsioonil ma olen, seega igaks juhuks pingutasin lõpuni,” jutustab ta.
Rainer Virve meenutab: “Olime üsna kindlad, et jõuame poodiumile, kuna Aleksandr Latin oli meiega. Küll aga on siiski tegu spordialaga, kus võib alati midagi juhtuda. Võistlus ei olnud traditsiooniline, kuna Eton Dorney sõudekanalis ujuda ei lastud, sest avastati, et vohama on hakanud vetikas, mis tervisele ohtlik. Ujumine peeti mitme kilomeetri kaugusel teises järves ning arvestusse läks netoujumisaeg, ilma vahetusalata. Võistluspäev oli väga tuuline, seega rattasõit oli enamuses vastu- või küljetuulega. Joosta oli hea, kuna tuul siiski jahutab.”
Aleksandr räägib, et lõpetades ta oma kohta ei teadnud ja pidi teised ära ootama, sest “rolling”-stardi pärast alustavad kõik erinevatel aegadel ja mõni hiljem startinu võib kiirem olla. “Kuigi ausalt, kõik arvutused näitasid juba võistluse käigus, et võit peaks minu olema. Ma arvan, et selliste ürituste puhul võib osavõtt isegi on võidust tähtsam olla. See atmosfäär, mis seal oli, on midagi teistsugust, kui meie pro-võistlustel. Ei ole nii palju pinget, kõik ergutavad ning elavad üksteisele kaasa. Oli väga meeldiv vaadata, kuidas inimesed tulevad oma mugavustsoonist välja ning ületavad ennast ja seda kõike heategevuse raames.”
Meie edukaim triatleet tõmbab selle stardiga hooajale joone alla, leides, et nüüd on aeg anda kehale natukene puhkust ning valmistuda uueks hooajaks. “Kui vaadata profisportlase pilguga, siis sellised võistlused ei oma mingisugust tähtsust, kuna tiitleid ja punkte siin ei jagata. Kuid mina kasutasin seda üritust nagu võimalust meie ühiskonnale midagi tagasi anda — profisportlasena tekib selliseid võimalusi tekib üsna vähe, kuna enamus aega mõtledki rohkem iseendale. Pean seda võimalust väga oluliseks ja olen väga tänulik Carglass meeskonnale, et mind kaasa võeti.”
Varem juba Spirit of Belron Challenge võistlusel osalenud Rainer Virve arvab, et Eesti tase triatlonimaastikul on väga tugev, kui võrrelda meie rahvaarvu suhet teiste riikidega. “Eestlased on alati tippvõitlustel medaliarvestuses kaasa löömas ning viimastel aastatel üsna paljud kvalifitseerunud erinevatel distantsidel ka maailmameistrivõistlustele,” lisab ta.
Organisatsioon nimega Belron on seda triatloni korraldanud juba 2002. aastast. Iga aasta 24. septembril korraldatakse üks heategevuslik rahvusvaheline võistlus, kuhu erinevad riigid, kes selles osalevad, koguvad raha. Eestlased kogusid seda heategevusliku õhtusöögi abiga. Raha annetatakse Belroni poolt moodustatud kommuunile, mis asub Lõuna-Aafrika Vabariigis ja aitab sealseid lapsi. Sinna on varem läbi aastate läinud 7,5 miljonit eurot.
Jüri Kukk
