Eesti populaarseim spordiala on kulturism ja fitness – 21 700 harrastajat
Eelmisel aastal harrastati spordiklubides 159 spordiala, millest populaarseimad olid kulturism ja fitness (21 700 harrastajat), jalgpall (19 900 harrastajat) ning aeroobika ja rühmatreeningud (19 600 harrastajat).
Aeroobika ja rühmatreeningute ning kulturismi ja fitnessi suurte harrastajanumbrite taga peitub nende alade populaarsus Harju- ja Tartumaal. Väiksemates maakondades on pilt teistsugune: 12 maakonnas harrastatakse kõige rohkem jalgpalli, kuid populaarsed on ka korvpall, võrkpall ja ujumine. Poiste hulgas on populaarsed jalgpall, ujumine, korvpall, džuudo ja kergejõustik, tüdrukute meelisalad on ujumine, kergejõustik, ilu- ja rühmvõimlemine, tennis ja jalgpall.
Eesti spordiklubisid külastas eelmise aasta lõpu seisuga regulaarselt 177 400 harrastajat, kellest enam kui pooled olid alla 20-aastased. Võrreldes 2011. aastaga on spordiklubis treenijate arv suurenenud 37%. Eelmise aasta lõpus olid spordiklubides treenijatest 59% mehed ja 41% naised. Meesharrastajaid lisandus kümnendiga veerandi võrra, naisi 59%.
Kõige rohkem on treenijaid Harjumaa spordiklubides (101 400) ja palju ka Tartumaal (28 600). Ülejäänud maakondades jääb harrastajate arv alla 10 000 inimese. Tuhande elaniku kohta on kõige enam harrastajaid Tartumaal ja Harjumaal – mõlemas maakonnas ületab aktiivsus Eesti keskmist (134). Väikseima harrastamisaktiivsusega on Jõgevamaa, Ida-Virumaa ja Põlvamaa.
Andmed on saadud Eesti Spordiregistrist. Statistikas ei sisaldu spordikoolid, mille pidaja ei ole spordiorganisatsioon. See mõjutab peamiselt alla 20-aastaste harrastajate arve. Harrastajaks loetakse vähemalt viieaastane Eestis elav isik, kes harrastab spordiorganisatsioonis spordiala ükskõik mis tasemel regulaarselt vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul.
