Tallinn suurendab noorte sporditegevuse toetust 5 miljoni euro võrra
Tallinna linn muudab alates septembrist laste ja noorte sporditegevuse toetamise põhimõtteid ning suurendab toetuste mahtu pea 75 protsenti. Tegemist on ulatusliku muudatusega senises toetussüsteemis, mis on tänaseks kehtinud pea 17 aastat. Uue toetusmudeli eesmärk on toetada senisest rohkemaid harrastajaid ning spordiklubisid, suurendada toetuse jagamise läbipaistvust ning siduda toetus selgemalt noorte liikumisharrastuse kujundamisega.
Uue toetusmudeli eesmärk on toetada senisest rohkemaid harrastajaid ning spordiklubisid, suurendada toetuse jagamise läbipaistvust ning siduda toetus selgemalt noorte liikumisharrastuse kujundamisega.
„Tallinna eesmärk on, et võimalikult paljud lapsed ja noored leiaksid endale püsiva liikumisharjumuse. Pea aasta ette valmistatud reformiga saavutame üheskoos nii toetust saavate kui trennides käivate laste arvu kasvu. Ühtlasi on see suureks abiks Tallinna spordiklubidele treeningute kvaliteedi tagamiseks ja oma liikmete hoidmiseks. Kindlasti muutub süsteem ka õiglasemaks ning senised pea kümnekordsed toetuse erinevused kaovad. Oluline on ka lihtsus ja paindlikkus. Näiteks saab toetuse saajat aasta jooksul vahetada ning toetust saab edaspidi mitme klubi vahel jagada,“ ütles abilinnapea Kaarel Oja.
2025. aasta septembrist suureneb linna poolt makstav sporditegevuse toetus ehk pearaha 1,7 miljoni euro võrra ja 2026. aastal kasvab aastane toetusmaht 12 miljoni euroni. See tähendab, et võrreldes praeguse ligikaudu 6,9 miljoni euro suuruse eelarvega lisandub valdkonda 5,1 miljonit eurot. Toetuse keskmine suurus lapse kohta kasvab 315 euroni aastas. Suur investeering spordivaldkonda toetab Tallinna strateegilist eesmärki, mille kohaselt peaks aastaks 2035 vähemalt 70% 5–19-aastastest linna lastest ja noortest tegelema organiseeritud sporditegevusega.
Suur investeering spordivaldkonda toetab Tallinna strateegilist eesmärki, mille kohaselt peaks aastaks 2035 vähemalt 70% 5–19-aastastest linna lastest ja noortest tegelema organiseeritud sporditegevusega.
Praegu saab toetust ligikaudu 22 700 last ehk umbes kolmandik sihtgrupist. Uute muudatuste koosmõjul laieneb pearaha saajate hulk hinnanguliselt 35 000–40 000 lapseni, mis katab poole kogu sihtrühmast ja ligi kolmveerand Tallinna spordiklubides harrastavatest lastest.
Oluline uuendus on ka sihtrühma laienemine – alates 2025. aasta sügisest saavad toetust esmakordselt ka lasteaia viimaste aastate lapsed vanuses 5–6, kes osalevad klubide liikumistundides vähemalt kaks korda nädalas, kokku 90 minuti ulatuses. Selle lisanduse kaudu prognoositakse süsteemiga liituvat kuni 3500 last. Linn tagab koostöös haridusasutustega, et spordiklubide tegevus ei dubleeri lasteaedades juba toimuvat liikumistegevust.
- Kaasajastatakse mitmeid toetuse saamise kriteeriumid.
- Esimeses ja teises kooliastmes (vanuses 7–13) on toetuse eelduseks vähemalt kaks treeningkorda nädalas, kogumahuga vähemalt 120 minutit.
- Kolmandas kooliastmes (vanuses 14–19) on nõudeks vähemalt kaks treeningut nädalas, kokku 180 minutit.
- Suurema treeningmahuga laste eest on klubil õigus saada täiendavat toetust.
- Samuti on ette nähtud lisatoetus klubidele, kes soodustavad oma tegevusega erineva emakeelega noorte lõimimist ning üheskoos treenimist.
Senine toetussüsteem, mis premeeris spordialasid eelisarendatavuse koefitsiente ja alaliitude pingeridu, kaotatakse. Edaspidi jagatakse toetust ühtsete sisuliste kriteeriumite alusel, sõltumata spordialast. Kaob ka mitmeid piiravaid nõudeid klubidele – näiteks kaob 10-päevase spordilaagri korraldamise nõue.
Süsteemi tehakse paindlikumaks ka lapse ja klubi vahetuse korral – toetuse üleminekut saab edaspidi vormistada kvartalipõhiselt, piisab lapsevanema uuest kinnitusest, mille initsieerib uus klubi. Linn arendab võimalust jagada toetus võrdselt kahe klubi vahel, kui laps treenib korraga mitmes kohas.
