Eesti spordimaastik on nelja spordipsühholoogi võrra tugevam
Eestis on sellest nädalast tegutsemas ametlikult üheksa spordipsühholoogi, sest äsja sooritasid kutseeksami neli juba praktiseerivat spetsialisti – Birgit Tito, Laur Nurkse, Lisett Pavelson ning Dagmar Rahula. Juba varem on kutse omandanud Aave Hannus, Snežana Stoljarova, Kristel Kiens, Jorgen Matsi ja Gähtlin Leppänen.
Kõik spordipsühholoogid on läbinud psühholoogia magistriõppe, õppinud põhjalikult nii psühholoogiat kui sporditeadusi ning lisaks praktiseerinud terve aasta kogenud spordipsühholoogi käe all seda, kuidas töötada sportlaste, treenerite, tervete võistkondade, spordilapsevanemate ja spordiorganisatsioonidega.
Spordipsühholoogi kutse väljatöötamise eestvedaja Aave Hannuse sõnul on spordipsühholoogide oskustest kasu kõikjal, kus inimesed täidavad kaalukaid ülesandeid. “Sageli kujutatakse spordipsühholoogi tippsportlaste abilisena, ent meie tööpõld on lai – enamus meist õpetab hoopis noorsportlastele oskusi, mis aitavad oma talenti välja arendada. Tasapisi suureneb ka Eestis nende spetsialistide ring, kes saavad toetada nii sportlasi ja treenereid kui ka tantsijaid, muusikuid, sõdureid, päästjaid ja teiste sooritusvaldkondade spetsialiste,” selgitab Hannus.
Sageli kujutatakse spordipsühholoogi tippsportlaste abilisena, ent meie tööpõld on lai – enamus meist õpetab hoopis noorsportlastele oskusi, mis aitavad oma talenti välja arendada.
Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaidi soovib neile palju jõudu ja vastupidamist, sest tööpõld on avar. “Eesti spordimaastik on nüüd kõvasti turvalisem. Palju õnne uutele spordipsühholoogidele,” ütles Kaljulaid.
- Rohkem saab lugeda spordipsühholoogi teenuse kohta siit.
