Valmistuge selle aasta suveolümpiamängudeks
Juba peagi jõuavad kätte uued suveolümpiamängud. Alates 1920. aastast, välja arvatud 1940-1980, on Eesti mängudest innukalt osa võtnud, teenides kokku 44 medalit. Vaatame, milliseid spordialasid võib oodata sel aastal toimuvatel mängudel.
Juulis paeluvad maailma tähelepanu 33. suveolümpiamängud, mis leiavad aset Pariisis. Miljardid vaatajad elavad üheskoos kaasa oma lemmikmeeskondadele ja -sportlastele. Õhus on tunda põnevust ning paljud külastavad Paf kasiinot, et teha live-panuseid käimasolevatele mängudele. Käesolev artikkel annab ülevaate spordialadest, mida sel aastal innukalt oodatakse ja tähistab Eesti märkimisväärseid saavutusi läbi aegade.
Eesti võib olla väike riik, kuid meie olümpiamängude ajalugu on rikkalik ja silmapaistev. Meie sportlased on järjekindlalt mõõtu võtnud tugevate vastastega, saavutades maailmatasemel tulemusi eri distsipliinides. Tänaseks oleme kogunud 44 medalit (14 kulda, 11 hõbedat ja 19 pronksi), seega oleme maailma edetabelis 51. olümpiariik. Seda vaatamata asjaolule, et me ei osalenud 1948-1988 aasta olümpiamängudes. Koos eesti sportlaste väljateenitud Nõukogude Liidu medalitega, lisandub sellele veel 10 kulda, mis viib meid edetabelis 44. kohale.
Eesti silmapaistvad olümpiasaavutused
Spordiala, milles oleme pidevalt domineerinud, on maadlus. Kokku on teenitud 11 medalit (5 kulda, 2 hõbedat ja 4 pronksi), mis teeb meist 17. parima maadlusriigi olümpiamängude ajaloos. Oleme oma võimekust tõestanud ka vehklemises, olles maailmas 24. kohal 1 kulla ja 1 pronksiga – mõlemad võideti eelmistel suveolümpiamängudel Tokyos 2021. aastal.
Ka sõudmine on olnud Eesti jaoks viljakas ala. Meeste neljapaat võitis 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel pronksmedali ja 2012. aasta Londoni olümpiamängudel hõbemedali. Need saavutused on tõstnud esile Eesti mitmekülgsust ja konkurentsivõimet erinevatel olümpiaspordialadel. Eesti suur olümpialootus on maadleja Viktoria Vesso, keda selle kuu alguses premeeriti oluliste saavutuste eest Eesti Olümpiakomitee (EOK) poolt.
Meeste neljapaat võitis 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel pronksmedali ja 2012. aasta Londoni olümpiamängudel hõbemedali.
Selle aasta uus spordiala
Kõikidel olümpiamängudel kehtestatakse uusi reegleid ja tutvustatakse uusi spordialasid. Eelmiste olümpiamängude uustulnukatest – rulasõit, surfamine, sportlik ronimine ja karate – naasevad kõik spordialad, välja arvatud karate. Seda asendab hoopis breiktants. Breiktants on varemgi olnud osa noorte olümpiamängudest, kogudes kõrgeid vaatajanumbreid, kuid sel aastal on see spordiala esmakordselt osa ametlikest mängudest. Millised tantsijad osalevad, on veel lahtine. Siiski ei ole sugugi ebatõenäoline, et osa võtab ka Eesti.
Eelmiste olümpiamängude uustulnukatest – rulasõit, surfamine, sportlik ronimine ja karate – naasevad kõik spordialad, välja arvatud karate. Seda asendab hoopis breiktants.
Spordialad, millele Eesti on kvalifitseerunud
Kuigi kõiki selle aasta mängudel osalejaid ei ole veel välja selgitatud, on juba teada, et Eesti võistleb järgmistele aladele: vibulaskmine (1 võistleja), kergejõustik (4 võistlejat), sulgpall (1 võistleja), jalgrattasõit (2 võistlejat), vehklemine (1 võistleja), judo (1 võistleja), sõudmine (4 võistlejat), laskesport (2 võistlejat), purjetamine (2 võistlejat) ja ujumine (2 võistlejat).
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
