GALERII I Janika Koch-Mäe tähistas 20 aastat kestnud teekonda treenerina
Personaal- ja rühmatreener ning toitumisnõustaja Janika Koch-Mäe tähistas reedel, 5. aprillil, suurt sündmust. Nimelt täitub naisel sellel aastal 20 aastat trennide teekonna andmise algusest. Sündmust tähistas ta pidulikuma trenni ja loenguga.
Ära anna alla
Janika teab väga hästi, et iga algus on konarlik ja paneb justkui proovile, et saaksid päriselt aimu, kui palju sa midagi tegelikult tahad. Ka tema sai oma treeneritöö alguses erinevatelt spordiklubidelt eitavaid vastuseid, aga Janika ei andnud alla – ta pusis vaikselt edasi ning täiendas ennast palju.
Kuidas Janikast treener sai?
Janika tõi sündmusel peetud kõnes välja, et kooliajal polnud ta suur sporditüdruk ning ei käinud kergejõustiku trennis. Ta tõdes, et kui sul on väike süda ja pikk keha, siis koormuse tagajärjel kipud ära minestama. Seega olid kõik jooksu- ja suusaringid tema jaoks tõsiseks katsumuseks ja piinaks. Üsna sageli oli ta kehalisest kasvatusest hoopis vabastatud. Kuigi naisele kehaline kasvatus ei meeldinud, siis liikuda oli talle alati meeldinud.
Keskkooli minnes hakkasid Märjamaa võimlas toimuma aeroobikatrennid, kus ka Janika käima hakkas. Aeroobika meeldis talle väga – seal oli muusika ja sammud. Trennis käis ta kuni keskkooli lõpuni ja kui naine Tallinna õppima tuli, hakkas ta paralleelselt käima Flexeri spordiklubis erinevates aeroobikatrennides. Sealt tekkiski tal mõte, et võiks ka ise treeneriks õppida. 2003. aastal läks ta Eesti Võimlemisliidu koolitusele ning 2004. aasta märtsis läbis selle. Juba sama aasta aprillis suundus ta Kolga lasteaiajuhataja jutule, et sooviks rentida saali. „Oli tore aeg,“ meenutas ta.
Aasta hiljem mõtles ta oma äri laiendada. Kuna tol ajal polnud Loksal trenne, siis Janika hakkas ka seal trenne läbi viima. „Üks trenn maksis tollal 25 krooni ja Loksa trennidega võisin ühe õhtu jooksul teenida 600 krooni, mis oli tol ajal väga suur raha. See oli äge aeg,“ lausus ta.
Laienes silmaring ja kogemustepagas
Aga nagu iga treener soovis ka Janika saada tööle spordiklubisse. Ta proovis mitmesse kohta tööle saada, aga jalga ukse vahele ta kohe ei saanud, vaid pidi kuulma ka eitavaid vastuseid. Alles 2006.aastal sai ta jala ukse vahele esimesse nii-öelda „päris“ spordiklubisse ehk Laagri Jõujaama, kus juhendas laupäeviti kell 11 Fatburni treeningut.
Sealt edasi õnnestus mitmeastmelise konkursi tulemusel 2007.aastal saada Janikal tööle vastavatud uudsesse Arigato spordikeskusesse, kus põhjalik mentorlus ja koolitussüsteem andsid võimaluse areneda ja end täiendada meeletu kiirusega. „Selle tulemusel tõusid kindlasti minu professionaalsed teadmised, aga laienes ka silmaring ning kogemustepagas,“ lausus ta ja lisas, et aasta hiljem õnnestus tal soovituse kaudu pääseda tööle Sparta spordiklubisse, kus tema treenerikarjäär sai sisse suurema hoo.
GALERII: EVELIN KRUUS
