JÄRJEPIDEVUSE HOIDMINE I Sport on kriisi ajal saanud head tuge
Spordivaldkond on sarnaselt teistele valdkondadele pidanud viimasel kahel aastal pidevalt kohanema COVID-19 viiruse levikuga maailmas ning Eestis ja viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutega. Sellest, kuidas spordivaldkond on hakkama saanud, kirjutab kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja asetäitja Margus Klaan.
Selleks, et tagada spordiorganisatsioonide jätkusuutlikkus, on kultuuriministeerium spordivaldkonnale 2021. aastal eraldanud toetust kokku ligikaudu 5,5 miljonit eurot, millest 4,5 miljonit tuli 2021. aasta lisaeelarvega ja miljon eurot aasta alguses valitsuse reservist peamiselt aasta alguses Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtestatud piirangute tõttu.
Kui lisada eelpool toodud summadele veel ka haridus- ja teadusministeeriumi erinevad toetused, töötukassa ja EAS-i toetused, on käesoleval aastal kokku eraldatud spordivaldkonnale üle 20 miljoni kriisiabi, mis jaguneb 790 erineva spordiorganisatsiooni ja erasisespordiobjekti haldaja vahel. Arvestades asjaolu, et kultuuriministeeriumi 2021. aasta spordivaldkonna eelarve oli 49,8 miljonit eurot, siis on tegemist olulise täiendava toetusega valdkonnale.
Kultuuriministeeriumi kriisiabi toetused 2021. aastal jagunesid järgmiselt:
Kui võrrelda Eesti spordiregistri andmeid aastatel 2019 kuni 2021, siis on näha, et spordiorganisatsioonide arvulistes näitajates ei ole kahel esimesel koroonaviiruse aastal olulisi negatiivseid muutusi toimunud. Sellele on kaasa aidanud riiklikud kriisiabi toetused, kohalike omavalitsuste toetuste säilimine ning spordiorganisatsioonide enda tugevus ja leidlikkus tulla toime pidevalt muutuvas keskkonnas.
Eelpool nimetatud toetuste eesmärk on olnud tagada spordiorganisatsioonide jätkusuutlikkus ja leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, mis ohustab spordiorganisatsioonide toimimist, kompenseerides spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on valitsuse kehtestatud piirangute tõttu oluliselt vähenenud. Enamik taotlusvoore oli täpselt sihitatud ja toetusi eraldati tagantjärele vastavalt organisatsioonide tegelikele vajadustele, arvestades riigieelarvelisi vahendeid.
Kui võrrelda spordiorganisatsioonide majanduslikke näitajaid, siis riiklike maksude laekumine on 2021. aasta III kvartalis kasvanud võrreldes 2020. ja 2021. aasta I ja II kvartaliga. See näitab, et spordile suunatud hästi sihitatud kriisiabi toetused on aidanud spordiorganisatsioonidel täita oma kohustusi töötajate ja koostööpartnerite, aga ka riigi ees. Eraisikute maksed spordiklubidele vähenesid 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 9 miljoni euro võrra ehk ligi 13%. Arvestades, et 2020. aastal olid spordiklubid ja spordiobjektid eriolukorra ajal kahe kuu jooksul täielikult suletud, siis on see ka mõistetav, aga kui langustrend peaks jätkuma ka 2021. aastal, siis mõjutab see oluliselt spordiorganisatsioonide võimekust pakkuda täiskasvanutele ja lastele kvaliteetset teenust.
Aastate 2019 ja 2021 võrdlemisel on näha, et spordiklubide arv on kasvanud 6% võrra. Samas oluliselt ei ole muutunud harrastajate ega noorte harrastajate arv spordiklubides. Arvandmete võrdlemisel selgub, et märkimisväärselt on kasvanud kutsega treenerite arv. Kahe aastaga on kutsega treenerite arv kasvanud 15%, mis võib olla osaliselt tingitud ka asjaolust, et kultuuriministeeriumi kriisiabi meetmed olid suunatud üksnes kutsega treeneritele ja see tõi kaasa inimeste soovi omandada treenerikutse.
Ühendus Sport Kõigile MTÜ ja EOK tellimusel viis Turu-uuringute AS 2020. aasta sügisel Eesti elanike seas läbi küsitluse kehalise aktiivsuse teemal. 2020. aasta uuring näitas, et iganädalaselt liikumisharrastusega tegelevatest inimestest 50% tegeleb liikumisharrastusega peamiselt omaette, 15% peamiselt omal käel koos pereliikmetega, 17% peamiselt omal käel koos sõprade või tuttavatega ja 18% peamiselt treeningrühmas, liikumisrühmas või treeneri juhendamisel. Sama uuring tõi veel välja, et küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul on tervisespordiüritustel osalejana kaasa löönud 14% elanikest, sealjuures 12% mõnel korral ja 2% sagedamini. Need protsendid ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Seega loodetavasti ei mõjutanud spordiklubide, spordiobjektide ja spordivõistluste sulgemine teatud perioodil viimase kahe aasta vältel inimeste liikumisharjumusi, aga täpsema vastuse sellele annab kindlasti käesoleva aasta talvel läbiviidav kultuuriministeeriumi tellitud liikumisaktiivsuse uuring ja teised järgmisel aastal avaldatavad uuringud.
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus viis 2021. aasta novembrini läbi veebipõhise küsitluse, saamaks teada, milline on COVID-19 pandeemia tunnetuslik mõju spordiorganisatsioonide tegevusele. Vastuseid laekus 439. Kõikide vastanute lõikes loeti kõige enam mõjutatuks võistluste korraldamist ja võistlustel osalemist, mõnevõrra vähem treeningute läbiviimist. Oluliselt vähem tunnetati mõju organisatsiooni rahastamisele ning sisemisele töökorraldusele ja tegevussuutlikkusele. Küsitlusest selgus, et väiksemate klubide (alla 20 harrastaja) tegevust on pandeemia vähem mõjutanud kui suuremate (üle 100 harrastaja).
Küsitlusele vastanud tõid esile, et kõige enam tundsid nad puudust vahetutest kontaktidest või jäid kontaktid lünklikuks. Kõikidest vastanutest tundis vahetust läbikäimisest väga suurt või suurt puudust ligi 55%. Väga suurt või suurt puudust rahalisest toest on tundnud 46,5% vastanutest. Samas märkisid 16,1%, et rahalisest toest on nad väga vähe puudust tundnud. Eraldi tasub veel ka välja tuua, et alla 20 harrastajaga organisatsioonide hinne rahalise toetuse puudumisele oli märkimisväärselt madalam kui üle 100 harrastajaga organisatsioonide puhul.
Kokkuvõttes võib märkida, et riiklike toetuste kaasabil on spordivaldkond käesoleval aastal koroonaviiruse leviku piirangute tingimustes suurte negatiivsete mõjudeta toime tulnud. Samas on sport pikaajaline protsess ning mitmeid majanduslikke ja spordispetsiifilisi mõjusid saab hinnata alles aastate pärast. Spordivaldkonnas on üle 3000 organisatsiooni ja üle 3500 spordiobjekti. Kõigil neil jäi ja jääb ka edaspidi koroonaviiruse tõttu saamata tulu nii toetajatelt kui ka eraisikutelt. Rahastamisega seotud ebakindlus püsib ka järgnevatel aastatel. Tõenäoliselt ei tule nii pea tagasi aastad 2018 ja 2019, kui liikumisharrastuse üritustel osalejate, spordiklubide külastajate ja spordivõistluste pealtvaatajate arvud olid suuremad kui kunagi varem. Järgmiste aastate märksõnadeks on kindlasti organisatsioonide jaoks kohanemine uue olukorraga ja uute lahenduste leidmine ning eraisikute jaoks nii enda kui oma laste sportimisharjumuste taastamine ja järjepidevuse hoidmine.
