Rain Kärkinen: Minu jaoks algab sport eelkōige sellest, mis peas toimub
Möödunud laupäeval toimus Tallinna Tondiraba spordihoone jäähallis Baltfight Pro, kus selgusid Eesti Võitlusspordi Ühenduse parimad sportlased 2014. aasta arvestuses. Kaheksas profimatšis astusid võitlustulle välisriikide võistlejatega Eesti tituleeritumad sportlased, nende seas ka Eestis vanima Tai poksi klubi ˗ Tallinna Taipoksi Klubi ˗ sportlane Rain Kärkinen. Tema jaoks oli see 35. matš, kust napsas 28. võidu, alistades seekord belglase Mamba Cauwenbeŕgi.
Millised olid Teie esimesed emotsioonid pärast Mamba (Fisher) Cauwenbeŕgi võitmist pinevust ja vaatemängu täis Baltfight Pro’l?
Olin rahul oma tulemusega, aga natuke jäi kripeldama see, et ei saanud kogu plaanitud show’d ette näidata.
Mitu korda olete poksivõistlustel üldse võistlenud ja mitmes võidukas kohtumismatš oli see Teie jaoks?
See oli minu 35. fight ja sellega kaasnes mu 28. vōit.
Millal saite teada, et vastaseks tuleb Mamba Cauwenbeŕg? Kuidas reageerisite?
Alanud aasta teisel nädalal sain teada, et selline üritus toimub küsimusega, kas tahaksin vōistelda. Olin selleks valmis ning lōplikult kinnitati Mamba Cauwenbeŕgi fight mulle umbes nädal enne toimunud matši. Mul puudus tema kohta igasugune informatsioon. Teadsin ainult seda, et tuleb väga hea ja tugev vastane ning viimasel nädalal ütles veel minu kauaaegne sōber Maksim Vōrovski, et treenis temaga koos Hollandis Hammers Gym’is ning andis ka häid näpunäiteid tema vastu.
Kuivõrd valite üldse oma strateegiat ja taktikat konkreetset vastast arvestades või on ennekõike oluline igapäevastel treeningutel saadud ettevalmistus?
Seekord ei valinud omale kindlat strateegiat, sest Tai poksi stiil on minule kodune ja tunnen ennast mugavalt püstimaadluses ehk klintšis. Panin rōhku ettevalmistusel vastupidavusele ja jōule.
Kuidas kirjeldaksite Mamba Cauwenbeŕgiga peetud võitlust neile, kes vahetult seda vaatamas ei käinud?
Ringi tulles olin väga enesekindel ja meel oli hea. Esimene round testisin tema lööke ja hoidsin ennast rohkem vaos, et energiat järgmistesse round’idesse hoida. Teisel round’il läks tempo vähe kiiremaks ja löögid tugevamaks. Round’i keskel muutusin hetkeks lohakaks ja sain vasaku käega hea tabamuse, millest toibusin kiiresti ja töötasin edasi natuke rahulikumalt. Kolmandas round’is proovisin läbi viia sekundantide poolt öeldud käe- ning jalalööke ja viimastel sekunditel panin kogu oma jōu igale löögile taha.
Mitu tundi päevas kulub Teil poksitreeingutele ja kas tunnete vajadust sportlikku koormust suurendada?
Mōni päev, kui mul näiteks 3 trenni päevas on, siis kulub ajaliselt umbes 5 tundi erinevatele treeningutele ja ma tunnen, et mu keha seab need normid ise, vastavalt kas suurendan vōi vähendan koormust. Kui tunnen, et on vaja puhkust, teen minimaalselt trenni päevas ning üritan ikka kord nädalas päeva vahel vägisi ka puhata.
Milliste sportlikke võimete arendamist peate enda jaoks eriti oluliseks?
Minu jaoks algab sport eelkōige sellest, mis peas toimub. Kui oled oma mōtete ja tundmismeeltega selle spordi juures, siis ülejäänud tuleb kōik juba iseenesest.
Eks sportlaskarjääris tuleb ette ka mõõnaperioode, näiteks vigastused. Kuidas on Teil läinud?
Kunagi, kui alustasin selle spordiga, siis tuli teisel aastal hea vōistluspakkumine Soome ühe Skandinaavia meistri vastu ja siis löödi mul ribid kopsust läbi. Pidin selle trauma tõttu pool aastat spordist eemal olema.
Kui hakkate mõneks väga tõsiseks võistluseks valmistuma, siis missugust režiimi jälgite – uni, toitumine, treeningsagedus vms?
Minul ei ole näiteks kindlaid magamismeetoteid, proovin nii hilja magamaminekut kui ka varakult ja mōlemal juhul tunnen ennast alati väsinuna. Mulle meeldib teha mōned tunnid enne fight’i umbes tunnise uinaku, siis on ärgates kõik meeled värsked ja vaim puhanud.
Toitumisest niipalju, et liha ja sellist raskesti seedivat toitu vōistluspäeval ei söö, vaid toitun hoopis biopoodidest saadavatest orgaanilistest toitudest nagu kanepiseemned, godzimarjad jne, koos kohupiima, kodujuustu ja jogurtiga.
Kui seoses suusatamisega räägitakse ikka suuskadest, keppidest, määretest, siis mis on oluline Teie alal?
Igal asjal on ikka oma roll. Poksikinnastel on minu arust tähtis roll selles, kui palju tunned omal kinnast käes. Kui seda tähele ei pane ja ebamugav pole, siis on kōik hästi ning psühholoogiliselt ei häiri see ka vōistluse ajal.
Treeningud viivad Teid kodumaalt väljapoole samuti. Millistes riikides ja kui pikalt olete end vormi ajamas käinud?
Olen trenni teinud Austraalias, Taimaal, Kanadas. Minu jaoks on need elamused olnud väga erinevad ja olulised. Kui Austraalias elasin, siis ajaliselt olen seal võrreldes teiste välisriikidega kōige kauem viibinud ja ka kohalikku kickboxing‘u klubi juhtinud. Sealsed trennid tundusid rasked juba sooja ilma tõttu, sest suvel võis päeval temperatuur tōusta isegi 50ne soojakraadini.
Tais olen tehnikat ja vastupidavust treeninud ning Kanadas käisin sellises klubis, kus ōpetati rohkem taekwondo stiilis liikumist ja pōikeid ning huvitavaid lööke.
Kas treeningtingimustel ja ˗elamustel siin ning välismaal on suur vahe?
Eestis on alati hea ja kodune trenni teha. Isiklikult meeldibki kōige rohkem.
Kuidas oma eesmärgid seate ˗ on see üks-kaks võistlust korraga või tunduvalt pikemas perspektiivis?
Oleneb, kuidas vōistluspakkumisi peale tuleb, sellest tulenevalt ka teen otsused.
Millal arvate, et napsate järgmise võidu ja kus?
Selle küsimuse jätan praegu lahtiseks.
Usutles Jaan-Ivo Lukas
[iframe class=”tv3play” src=”https://play.tv3.ee/embed?id=562563″]
