Jõutõstja Gert Koovit: spordiga tegelevale inimesele sobib taimetoit väga hästi ja kiirendab taastumist treeningute järel
Eesti meister jõutõstmises ja 25 aastat personaaltreenerina tegutsenud Gert Koovit on söönud aastaid vaid taimetoitu ning kinnitab, et spordiga tegelevale inimesele sobib taimetoit väga hästi, isegi rohkem kui tavainimesele. “Füüsiliselt aktiivsed inimesed saavad taimetoidust veel rohkem kasu, kuna suurenenud hapniku sisalduse tõttu veres on suurenenud aeroobne võimekus ning kiireneb treeningujärgne taastumine, kuna kehasisesed põletikulised protsessid on vähenenud, lihased on varustatud suurema energiahulgaga,” selgitab ta.
Sportlasele sobib taimetoit väga hästi
Koovit paneb küll sportlastele südamele, et kuna taimetoit sisaldab vähem toitaineid, on soovituslik süüa tihedamini. Ta selgitab, et mida tihedamini me sööme, seda tihedamini varustame lihaseid vajaminevate produktidega, mida lihas vajab taastumiseks. Seepärast esimene asi, mida taimetoitlastest sportlased märkavad, on kiirenenud treeningutest taastumine. Mida kiirem taastumine, seda tihedamini on võimalik treenida ja seda kiirem on füüsiliste võimete areng.
Spordiga tegelev inimene peaks ka sööma rohkem ja tihedamini ning jälgima, et sööb kõrgkvaliteedilist tasakaalustatud toitu. “Me võime ju süüa vaid küpsiseid ja praekartuleid, aga see ei ole söök, mis varustaks meie keha kõikide vajaminevate toitainetega,” toob ta välja. Lisaks soovitab ta kasutada B12 vitamiine, sest taimetoit sisaldab vähem B12 vitamiine kui traditsiooniline söök.
Näiteks üle 120 kg kaalukategoorias võistleva jõutõstja Kooviti lemmiksöök on kartulipuder herneste, kastme ja praetud seitaniga.
Spordiga tegelev inimene peaks ka sööma rohkem ja tihedamini ning jälgima, et sööb kõrgkvaliteedilist tasakaalustatud toitu.
Sobib kõigile
Koovit selgitab, et taimetoit, nagu nimigi ütleb, on toit, mis baseerub taimedel (puuviljad, juurviljad, teraviljad, pähklid, marjad. Taimetoitlased ei söö toitu, mis sisaldavad loomseid toiduaineid: piimatooted, muna, liha ja kala. Ta kinnitab, et selline elustiil sobib kõigile, hoolimata vanusest ja soost. Academy of Nutrition and Dietetics on maailma suurim toidu- ja toitumisspetsialistide organisatsioon, mis on kinnitanud, et taimetoit on sobiv kõikidele erinevatele vanuseastmetele, kaasa arvatud raseduse puhul, rinnaga toitmisel, imikueas, lastele väikeses vanuses, sportlastele ja vanuritele. Kindlasti ei sobi see Kooviti sõnul aga inimestele, kes on kinni oma vanades mõttemallides.
“Inimesed muudavad oma toitumisharjumusi kahel põhjusel: eetilistel või terviseprobleemide tõttu. Eetilised põhjused ei hõlma mitte ainult loomi, vaid ka keskkonda. Terviseprobleemid võivad olla kõik – alates nahaprobleemidest, lõpetades kõrge vererõhu või südameprobleemidega,” selgitab ta, kuidas inimesed taimetoiduni jõuavad.
Küll aga soovitab Koovit enne taimetoitlusega alustamist teha ära kodutöö ja viia ennast kurssi, mida taimetoit tähendab ja kuidas tervislikult süüa. “Kui on tegemist inimesega, kellel on terviseprobleemid (diabeet, südamehaigus), peaks nõu pidama arstiga, kuna taimetoit aitab kehal terveneda ja tihti sellest tulenevalt pead vähendama tarvitavate ravimite hulka,” räägib ta ja lisab, et enne kui otsustad läbi viia muutuse, vaata filme nagu: “What the Health”, “Cowspiracy”, “Game Changers”, “Forks over Knives”. Lisaks loe või vaata presentatsioone, mida on andnud Neal Barnard (diabeedi spetsialist), dr Caldwell Esselstyn (südamehaiguste spetsialist), dr John McDougal (kaalualandamise ja autoimuunsusteemi haiguste spetsialist).
Inimesed muudavad oma toitumisharjumusi kahel põhjusel: eetilistel või terviseprobleemide tõttu.
Taimetoit on maitsev ja toitev
Koovit arvab, et inimesed kipuvad taimetoitu pelgama, sest oleme põlvkonnast-põlvkonda harjunud tarbima loomseid toiduaineid ja kardame, et ilma nendeta oleme alatoitunud. Väga huvitava põhjuse, miks meid loomsetest toiduainetest loobumine hirmutab, on lahti selgitanud psühholoog ja doktor Melanie Joy oma raamatus “Miks ma armastame koeri, sööme notsusid ja kanname lehmi”. Raamatus ta selgitab lahti, miks on meie jaoks normaalne süüa teatuid loomi (lambad, veised) ja mitte süüa teisi loomi (koerad, kassid).
Tihti peetakse taimetoitlust ka igavaks – et süüakse vaid porgandit, kapsast ja idusid. “Taimetoit on palju rohkem kui vaid seda. Meie kõigi tänapäevane traditsiooniline söök sisaldab taimseid toiduaineid (pasta, kartul jms). Kogu söök võib jääda samaks, peame vaid asendama loomsed komponendid taimsete vastu, kasutades taimsest toidust tehtud liha aseaineid või hoopis tervislikumat alternatiivi: oad ja läätsed,” selgitab Koovit, et taimetoit on täis erinevaid maitseid ja ääretult toitev, kui vaid näha toidu teemisel natukene vaeva.
Inimesed kipuvad taimetoitu pelgama, sest oleme põlvkonnast-põlvkonda harjunud tarbima loomseid toiduaineid ja kardame, et ilma nendeta oleme alatoitunud.
Koovit sõnab, et taimetoit mõjub hästi haigustele, mis võivad tulla toiduallergiast või -talumatusest, põhjustades ekseeme, aknet, psoriaasi, astmat, artriiti, ärrituva soole sündroomi jne. “Näiteks Kim Kardashian on hädas psoriaasiga ja see on põhjus, miks ta peamiselt sööb taimetoitu,” räägib Koovit. Kõrge kolesterool ja südamehaigused on peamiselt põhjustatud loomsetest toiduainetest, kuna vaid loomsed toiduained sisaldavad suurel hulgal kolesterooli.
“Taimetoit on näidanud, et võimaldab puhastada kolesterooli poolt blokeeritud veresooni ja alandab vererõhku. Taimetoidu tarbimine mõjub positiivselt ka teise tüübi diabeedile,” kinnitab ta.
