Joel Juht: maratonirajal ei tohi alla anda

Tänavu esimest korda 63-kilomeetrilisel Tartu maratoni pikal rajal võistelnud tänavatantsupioneer Joel Juht alias JJ jäi oma 1806. diplomijärgse koha ning ajaga ˗ 4 tundi ja 34 minutit ˗ väga rahule, soovitades sama väljakutset teiste alade sportlastele: „Proovige kindlasti lõpuni vedada!“

Joel alustas maratoniks treenimist mullu detsembris ja kuna sel ajal oli Eestimaal lund vähe, käis esmalt sõbra õhutusel põhjanaabrite juures. Suure spordivõistluse ajaks oli tal kogunenud umbes 600 treeningkilomeetrit ja stardinumbriks sai maratonil 4876.

“Üldiselt olin vormis, ainult suusatamistehnika tahab veel lihvimist,” arvab JJ. “Tegelikult olid mul klassikasuusad alles kolmandat korda jalas.” Joeli sõnul libises suusk hästi ja mäkketõusudel jäidki paljud konkurendid selja taha.
Värskele maratonisõitjale oli üllatuseks rajaõnnetuste hulk: selgasõitmisi, kukkumisi, katkiseid keppe, mida vedeles kõikjal raja ääres. “Isegi need, kes tulevad rajale meelt lahutama, peaksid jälgima, et varustus oleks vastupidav!” oskab Joel nüüd soovitada. Ka tema kukkus päris alguses, kui suuremast rahvamassist langusel raja kõrvalt mööda tuhises, kuid õnneks polnud see midagi erilist.

Maratonisõitja sõnul tegi ta trassil kaks peatust, kuid mitte peatuskohal, vaid lihtsalt raja ääres, et joogist energiat ammutada. Pärast 32 kilomeetrit hakkas Joel hoogu maha võtma. 47. kilomeetril öeldi talle, et ees on minemas 1900 kaasvõistlejat.

JJ kirjeldab maratonidistantsi teist poolt kui katsumust, kus tekib tunne, et tahaks käega lüüa, tõusud hakkavad närvidele käima ning suuskadel hakkab pidamine kaduma. “Kui finišini oli seitse kilomeetrit, tundus, et nüüd annan otsad või jooksen nii-öelda lukku, aga otsustasin lõpuni välja venitada. Kolm kilomeetrit enne lõppu olid hambad ristis nii, et isegi kohvipausi jätsin ära. Kui lõpusirgel paaristööd tegin, ootasin ainult lõpu piiksu, meenutab Joel. Ta nendib, et rajalt külma tuule käst tulles oli soe supp see, mis elu tagasi andis. Pulsimõõtja järgi hindab, et kaotas rajal 6800 kilokalorit.

Joel räägib muigamisi ka seda, et järgneval ööl ta sisuliselt ei maganud. “Öö läbi olin justkui maratonil. Võistlusjärgselt sai palju vett joodud, nüüd annab veel ainult selg tunda,” kirjeldas ta esmaspäevast seisu.
Tänavatantsupioneeri ja -õpetajana tuntud Joel Juht ütleb, et tema sooviks on õppida pidevalt midagi uut ning sel talvehooajal võttis südameasjaks suusatamise.