VAATA SAADET! “KAS TOHIB?” Spordiklubi Teras treener Roman Gritsanjuk peab õigeks enda vormis hoidmist, mitte vormi ajamist

Tallinna TV saade “Kas tohib?” on sedapuhku kohas, kus selle küsimusele “Ei!” vastust saada on ilmselt võimatu — selleks paigaks on Tallinna spordikeskus Teras. Reporter Kristiina Võsut tervitab kohe uksest sisse astudes treener Roman Gritsanjuk. Kauni naisreporteri legendiks on jõuludeks salenemine ja ühe võimalusena pakub ta välja midagi Ladina-Ameerika võtmes. Kohe selgub, et Terases ongi treenerina tööl üks temperamentne kuubalane, kuid alustuseks tutvustab vastuvõtja suurepäraseid trenažööre, mille kallal on hetkel küll vähe inimesi, kuid on ka alles hommik. “See on koht, kus ma veedan suure osa oma tööpäevast,” ütleb personaltreener Roman.

Üheskoos käiakse läbi saalid, alustuseks on jõusaal, kus treenivad nii algajad kui edasijõudnud. Siis näitab Roman ette funtsionaaalseid seadmeid, millel kätekõverdusi teha on tavapärasest raskem, sest tegu on treeninguga oma keharaskusel. Siis riputab üles treeninglina, mille sisse pugenud Kristiina on nagu kookonis, aga just seal sees rippudes tehakse Aerial Jooga harjutusi. Stuudios, kus toimuvad joogatunnid, latiinotrennid ja muud keha arendavad tegevused, on kapid spetsvarustusega nagu kangid, stepplatvormid jne. Ning lõpuks jõutakse suurde saali, kus saab mängida korv-, võrk- ja väravapalli ning kus saab võistlusteks maha panna matid ja kokku sättida lahtikäiva tribüüni.

Teisel korrusel näitab Roman Syngry ruumi, mis võimaldab teha rühma treeninguid, mida Terases on 28 erinevat varianti — igaüks saab endale valida sobiva. Seadmeid selleks on palju ja Roman sätib ennast ühele vetruvale seadmele, millel treenitakse hantlite ja muu varustusega. Siin on olemas elektrilised põrandad, mis reguleerivad seda, kuidas inimene peab ennast liigutama. Kohmetu Kristiina teeb läbi sellised võimalused, kus peab jõuga liigutama kahte pikka ja jämedat köit või siis pikaliasendist pilduma tagasipõrkavat palli. Lõpetuseks viib treener külalise võitluskunstide saali, kus treenitakse ennast tai poksis, kickboxingus, kudos ja aikidos.

Edasi võtab Kristiina ette Romani kui isiksuse ja treeneri. Selgub, et vestluskaaslane sattus Terasesse tööpakkumise kaudu kui otsiti uude ja suurepärasesse spordikeskusesse inimesi, seega on ta algusest peale keskuses tööl. Treeneriametisse viis Romani suur huvi spordi vastu. “Mul olid endal head õpetajad ja siis hakkasin oma sõpru konsulteerima ning 2007. aastast hakkasin treenerina tööle,” meenutab Roman. Ta on läbi käinud palju kursusi ja koolitusi ning on ka Eesti Personaaltreenerite Liidu liige. “See on tunnustus, et oled teadmistes tugev ja liidu andmebaasidest saab ka kontrollida, et treener on koolitused läbi teinud ja tohib õpetad,” selgitab Roman. Temal endal on litsentse suurel hulgal, muuhulgas on tal ka Soome Personaaltreenerite liidu litsents.

Romani isa oli jalgrattur ja tema ise on malest alustades tegelnud arvukate mehelike spordialadega. “Mulle meeldib teha erinevaid asju ja palju teada on hea,” ütleb treener. Praegu näiteks tegeleb ta uudse alaga, mis kokku võetuna tähendab lõua tõmbamist tänaval, selleks erinevaid võimalusi ära kasutades.

Kui Kristiina häälest kostub imetlust Romani musklis vormi üle, selgitab too, et tema elu on kujunenud selliseks — parem on olla kogu aeg vormis kui et lasta ennast aastaid lõdvaks ja püüda siis ennast vormi ajada. “Pidev enda vormis hoidmine annab hea tervise, energeetika ja elustiili,” on mees kindel. Ise õpetab ta personaalselt bodypump`i, superfunctionali, synrgy ja TRX jõutreeninguid ning peagi hakkab taas õpetama ka rühmatreeningutes.
Kristiina tahab teada, mida treener uurib trennitulijalt ja selleks on soovija tervis ning ala, mis teda huvitab. Reporterile on selleks samba ja Roman tunnistab, et käib ise ka aeg-ajalt latinomix`is. Aga muidu peab treener vaatama, et esimest korda trennis olija ennast üle ei treeniks, sest kui ta on seejärel mitu päeva pikali maas, siis ta eeldatavasti enam tagasi ei tule. Trenn ei tohi enesetunnet halvendada ja treener peab jälgima, et tema hoolealune näost valges ei läheks, ta peab klienti tunnetama.

Veel tuleb jutuks trennitulija riietus ja selle juures on tähtis, et see oleks mugav ja kahtlemata ka esteetiline. Popimate aladena nimetab Roman kehatreeningutest Hatha joogat, pilatest, bodypump`i, suure külastatavusega on ka latiionotunnid. Selgub ka, et neis trennides käivad suuremalt jaolt naised, sest meestel on eelarvamused, kuigi paljud mehed, kes on läinud joogasse, on sinna ka jäänud. “Venitama peab ja mehed üldjuhul ei paindu nii hästi,” teab treener.

Mehed käivad treeneri sõnul rohkem jõuteeningutel, aga ka seal pole osakaal fifty-fifty, vaid naiste kasuks. “Kui mehed arvavad, et jõutreening on lihtne, siis nad eksivad — näiteks TRX on Ameerika merejalaväelaste treening,” teab Roman.

Edasi lähevad Kristiina küsimused intrigeerivateks: ta tahab teada, kas mehed tulevad trenni siis, kui on vana naise uue vastu vahetanud ja on vaja muljet avaldada. Romani teada tullakse trenni sageli siis, kui elus on toimunud mingid muutused. Asjasse haakuvalt rääbib ta loo sellest, kuidas abikaasast lahku läinud mees hakkas trennis käima, tema eks tegi seda samuti, kuid teises kohas, ja aasta pärast olid nad taas koos.

Roman selgitab veel, et keegi treeningul lausa flirtimas ei käi ja telefoniga seal pidevalt ei vestle ning ka eluarmastuse leidmisest trenni kaudu ta ei tea midagi, kuid seda viimast ta ei välista.

Järgmine Kristiina küsimus puudutab lubadusi hakata mingil ajal trenniga pihta. Roman arvab, et kui antakse endale lubadus midagi 2-3 kuu pärast teha, siis ei pruugi seda üldse tulla — kui midagi teha, siis kohe. Mistahes venitamine asjaga võib viia järgmiste venitamisteni.

Romani arvates on inimene loomult laisk, trenni edasilükkamiseks leitakse põhjusi sellest, et tööd on palju, lapsed nõuavad hoolt, tervis ei luba. Just naised ütlevad sageli, et kui saavad kaalu alla, siis julgevad jõusaali tulla — aga kus seda kaalulangetamist siis teha kui mitte saalis? Mõistagi saab treenida ka omaette tänaval joostes, aga see on võimalus öelda, et täna ei viitsi. Treeningsaali tulles muutub see justkui kohustuseks ja kui saab hea enesetunde, tuleb inimene uuesti tagasi.

Romani jutu järgi on õige treening see, kui see meeldib, annab hea enesetunde ja näha on ka tulemusi. Muidugi on oma osa ka inimestel treenija ümber ehk siis suhtlemisel. Inimene ei tohi ka üle treenida, sest kui ta sellest normaalselt ei taastu, siis on keha stressis ja tulemusi ei tule. Roman ise käib 4 korda nädalas trennis ja oluliseks peab ka head und ja õiget toitumist. Tema elust ei puudu ka peod, sõbrad ja naps, kuid mehe sõnul peab kõik olema mõõdukas ja tasakaalus, ka pidudest on tähtis taastuda.

Edasi läheb jutt vägagi isiklikuks. Selgub, et Romani vanemad on pärit Ukrainast. 17-aastaseni ei osanud noormees üldse eesti keelt, siis aga tekkisid talle eesti sõbrad ja edasi tuli keeleoskus justkui iseenesest. Oma osa selleks andsid ka eestikeelsed õpingud kõrgkoolis. Roman on vabaabielus, lapsi pole, talle meeldib olla koos naise ja vanematega, teha värskes õhus kergemat sporti, käia tantsimas, eriti latiinot, tal on mootorratas ja talle meeldib ka palju reisida ning rohkem maailma näha. “Ei tohi ainult töötada,” lisab ta.

Poliitikast Roman väga rääkida ei taha, sest selles on palju negatiivset. Ta püüab vaid tõsisemate uudistega kursis olla, kuid ka selles on moment, et üks uudistekanal räägib üht, teine teist juttu. Tal on südamel ka Vene-Ukraina konflikt ja Roman arvab, et see on poliitikute süü, sest rahvas ei hakka niisama lihtsalt üksteist vihkama. Kui Kristiina tahab lõpetuseks teada, mida treenerile soovida, siis kuuleb ta vastuseks: “Harmooniat, tervist ja et peas oleks kõik korras!”

VAATA SAADET!

Jüri Kukk