Avaleht Sport Ujumisest ja jooksmisest
Ujumisest ja jooksmisest

Ujumisest ja jooksmisest

Ujumise kohta võib jooksutrenni armastaja naljatledes öelda, et ujumine ei ole sport, vaid teguviis, mis aitab uppumist ära hoida. Tegelikult on ujumine väga hea treening igas vanuses inimestele. Aga kumb trenn on organismile tegelikult tõhusam – kas kasulikum on läbida sama pikk distantsi joostes või ujudes?

Mõlemal spordiviisil on kahtlemata omad tugevad küljed näiteks kehakaalu tervislikuks langetamiseks ja mõlemad võivad aidata parandada südame-veresoonkonna tervist. Kuid mõnes asjas on ujumisel siiski tugevad eelised. Räägitakse, et see on inimkeha jaoks üks parimaid treeninguid üldse.

Ning kui sul ujumisega on veel vähe praktikat, oled teretulnud ujumistreeningutesse Impuls Spordiklubi ujumisakadeemias, Tallinnas ja Tartus.

Veetakistus muudab trenni tõhusaks 

Ujudes saab treenida kogu keha nõnda, et liigesed ei saa suurt koormust ega pea pidevalt taluma kogu keharaskust. Jooksutreeningul on põhirõhk alakehal, kuid ujumistreeningutel töötab tugevalt ka terve ülakeha. Käed ja kogu ülakeha lihased tõmbavad keha jõuliselt veetakistusest läbi, mis tähendab väga mõjuvõimast ülakeha treeningut.

Kui ujuda umbes 30 minutit päevas, saab üsna efektiivselt kaalust alla võtta. Muidugi juhul, kui hoida ka päevasel kaloritarbimisel silma peal. Intensiivne 30-minutiline ujumistrenn põletab keskmiselt 300–350 kalorit. Palju oleneb muidugi ka valitud ujumisstiilist, kulutatud kaloreid saab uurida näiteks kalorikalkulaatori abil.

Selleks, et jooksmine oleks intensiivse ujumisega sama tõhus, tuleks seda teha vähemalt tund aega järjest.

Üks olulisimaid plusse ujumise puhul on veetakistus. See on tugevam kui välitingimustes jooksutreeningul esinev tuuletakistus. Basseinis ujudes on veetakistus kogu aeg olemas ja keha jaoks ühesugune. Jooksmisega võrreldes välitingimustes jooses on tuuletakistus sageli ettearvamatu, mis võib olla hea, kui vähemhea nüanss sõltuvalt treeningute eesmärgist.

Ei vigastusi, ei higi 

Kuna ujumisel on liigeste traumade ja muude vigastuste oht minimaalne, siis on see üks eelistatumaid treeningviise ka eakamate inimeste seas.

Jah, tegelikult higistab inimene ka siis, kui ujub, aga kuna jahe basseinivesi jahutab keha, siis ei higista sa kindlasti mitte sama palju kui näiteks jooksutreeningul.

Õige hingamine on kõigi treeningute puhul oluline 

Mõistagi on nii ujumise kui ka jooksmise puhul väga tähtis õige hingamisviis. Ujudes võiks saavutada sama loomuliku rütmiga hingamise kui maa peal tegutsedes.

Kas teadsid, et ujudes tuleks välja hingata otse vette?

Tihtipeale hoitakse automaatselt selle asemel hinge hoopis kinni ja hingatakse sisse-välja siis, kui pea on parasjagu veepinnal. Kahjuks tekib nõndaviisi kiiresti hapnikuvaegus ja edasi liikumine saab takistatud. Korralikult hingates on ujumine palju lihtsam ja sobiv ujumisrütm ja kiirus saavutatakse palju paremini. Hinge kinni hoides läheb keha pingesse ning treeningust ei tule soovitud tulu.

Ka muude kardiotreeningute – näiteks jooksmise – puhul on tähtis omandada kindel süsteem ja rütm, mille põhjal hingata. Nõnda ei teki treeningsooritustes suuri kõikumisi ning ka õige koormuse väljaselgitamine tuleb sujuvamalt.

Liikumine on igal juhul kasulik 

Kui rääkida treeningutest, siis on nii ujumine kui ka jooksmine kalorite põletamiseks ja liigse kehakaalu alandamiseks suurepärased valikud.

Kui soovid kogu keha treenida nii, et treeningul on pidevalt sarnased tingimused (veetakistus), on parim võimalus ujumine.

Kui sulle meeldib vahelduv maastik, soovid tugevdada luid (keharaskust kandev treening aitab inimestel, eriti naistel ja tüdrukutel, ehitada ja säilitada luutihedust), siis on heaks valikuks jooksmine.

Selge on see, et ükskõik millise treeningu kasuks otsustad – igasuguse füüsilise tegevuse lisamine oma ellu on positiivne ja tervitatav samm.

Artikkel valmis koostöös Impuls Spordiklubiga – impuls.ee. Spordiklubid Tallinnas ja Tartus.