Sotši olümpiaülekandeid vaatas 83,2 protsenti Eesti elanikest
Sotši taliolümpiamänge vaatas telerist ERR-i ja TV3 vahendusel vähemalt minuti 1 063 000 Eesti elanikku ehk 83,2 protsenti kõigist nelja-aastastest ja vanematest Eesti elanikest, selgub uuringufirma TNS Emor teleauditooriumi mõõdikuuringust.
Võrdlusena elas Läti elanikest olümpiale kaasa 82,2 protsenti, Leedus aga oli olümpia vaadatavus 78,1 protsenti ehk võib öelda, et Baltikumis on olümpiahuvi üsna ühel tasemel.
„Kuigi sel korral eestlastel medalilootusi polnud, oli huvi mängude vastu sama suur või isegi natukene suurem kui Vancouveri taliolümpia puhul, mil ERR-i [Eesti Rahvusringhäälingu] vahendusel elas üritusele kaasa 78.9 protsenti Eesti elanikest. Oluline mõju on siin kindlasti sellel, et Eurosport sel korral olümpiat üle ei kandnud ja see tõi rohkem mitte-eestlasi Eesti kanalitelt olümpiaülekandeid jälgima,“ märkis TNS Emori uuringuekspert Peeter Teedla.
Ülekaalukalt olid kõige suurema vaadatavusega olümpiamängude avatseremoonia 308 000 ning lõputseremoonia 230 000 vaatajaga. Võistlusaladest oli esimesel kohal meeste murdmasuusatamise maraton, mida jälgis ETV vahendusel 121 000 vaatajat minutis.
„Traditsiooniliselt mõjutab ülekannete vaadatavust kaks peamist tegurit: kas „omadel“ on lootust saada hea koht ning kas ülekanne on eetris parimal, õhtusel telerivaatamisajal. Nii olidki Vancouveri aladest vaadatumad meeste murdmasuusatamise maraton ja naiste murdmaasuusatamise 10 kilomeetrit, kust tulid ka Eestile head kohad, sel aastal olid aga vaadatumad ava- ja lõputseremooniad. Samas olid Lätis oodatult vaadatumad hokilahingud ja skeleton ning alles siis järgnes avatseremoonia. Leedu vaatajad, kellel suuri lootusi-ootusi ei olnud, käitusid aga sarnaselt meile,“ rääkis Teedla.
