Avaleht Sport SAAME TUTTAVAKS! Uskumatu, aga tõsi – see vitaalne inim-Aatomik on 56-aastane!
SAAME TUTTAVAKS! Uskumatu, aga tõsi – see vitaalne inim-Aatomik on 56-aastane!

SAAME TUTTAVAKS! Uskumatu, aga tõsi – see vitaalne inim-Aatomik on 56-aastane!

Personaaltreener Indrek Palm

Indrek Palm on karismaatiline energiasäde. Teda jätkub kõikjale. Kui Indrek ütleb oma sünniaastaks 1961, paneb see pead raputama ja igaks juhuks üle pärima. Tuleb välja, et kõik on õige.

See vitaalne inim-Aatomik on 56-aastane.

Uskumatu, aga tõsi.

Milline elustiilisaladus või hästi varjatud ürgne elutarkus Indrekut siis sedavõrd aktiivse ja elurõõmsana hoiab?

Ühest õnnevalemit tal pole. Siiski arvab ta, et üks hea tervise saladustest on aktiivne elustiil. Ta ise on spordi ja füüsiliste treeningutega tegelenud regulaarselt üle kolmekümne aasta – ja mitte enesepiitsutamise abil.

“Sportimine on mu suurim hobi ja kirg!” teatab mees rõõmsalt silma pilgutades.

Samas toonitab Indrek, et nii nagu kõikjal looduses valitseb tasakaal, sõltub ka inimese õnnelik elu füüsilise ja vaimse poole võrdsest arendamisest. Ta on ise seda põhimõtet alati väga täpselt järginud ja piltlikult öeldes hoidnud trimmis nii keha- kui ka ajumusklid. Juba varases lapsepõlves kiindus Indrek raamatutesse. Eriti meeldis talle oma fantaasiat toita põnevate seikluslugude ja muinasjuttudega.

Nii nagu kõikjal looduses valitseb tasakaal, sõltub ka inimese õnnelik elu füüsilise ja vaimse poole võrdsest arendamisest.

“Lapsena tundub ju kõik nii müstiline, salapärane ja põnev. Täiskasvanuna muutuvad paljud asjad kuidagi tavaliseks, lihtsaks, isegi väikeseks,” nendib Indrek ja tema häälest kumab kerge kahjutunne. Sest lapsepõlve süütut ja täiuslikku fantaasiamaailma oskame hinnata alles siis, kui sinna tagasi sukeldumine on juba võimatu.

Aga kes otsib, see leiab. Kui Indrekust sirgus noormees ja muinasjutud kippusid vaimu turgutamisel tiba kahvatuks kütteks jääma, täiendas ta lugemismenüüd uute energiaallikatega. Need olid toona küll keelatud viljad, kuid maitsesid seda magusamalt.

“Teismeeas hakkasin otsima tol ajal keelatud ja põranda all trükitud kirjandust maavälistest olenditest, parapsühholoogiast ja teistest salapärastest teemadest,” meenutab Indrek. “See oli ühtaegu põnev ja teisalt ka õpetlik ajajärk, sest siis sain ka selgeks, et pole tark oma teistsugust maailmanägemust väga reklaamida. Kui nii teeksid, oleksid sa suurema osa inimeste silmis lihtsalt veidrik.”

See oli ühtaegu põnev ja teisalt ka õpetlik ajajärk, sest siis sain ka selgeks, et pole tark oma teistsugust maailmanägemust väga reklaamida.

Indreku vanemad vaatasid alternatiivkirjanduse poole kõõrdi, kuna nad pelgasid, et kahtlased raamatud pööravad poja usklikuks või teevad tema peaga muud koerust. Praegu möödanikule tagasi vaadates tundub Indreku jaoks olukord isegi koomiline.

“Vanematel tekkis mingi moment hirm, et ma võin usklikuks muutuda, kuna parapsühholoogilistes raamatutes elust teispoolsuses, oli juttu ka jumalast,” seletab Indrek muheldes. “Eks eelmise sajandi seitsmekümnendad olid ju sellise nõukoguliku ateistliku elulaadi tippaeg ja propagandal oli oma mõju ka vanematele.”

Toona, tõsi küll, see eriti naerma ei ajanud, sest valitsev riigikord oli teisitimõtlejate vastu eriti karm. Isegi alaealiste patud võidi külma kõhuga vanemate kraesse nuhelda. Aastad möödusid kiiresti, vahetusid nii riigijuhid, rahatähed kui ka riigikord. Aga üks asi püsis kõigi ja kõige kiuste muutumatuna. See oli Indreku huvi tervisliku elustiili vastu. Pole siis ime, et aktiivne mees täna personaaltreenerina tegutseb.

Mis imeloom see personaaltreener õige on? – Seda küsimust peab Indrek ühel või teisel moel praktiliselt iga päev lahti seletama.

“Personaaltreener ilmub reeglina inimese ellu siis, kui inimene ise on valmis muutusteks. Üldjuhul muudab inimene oma elustiili ja toitumisharjumusi alles siis, kui ta füüsilise keha vaevused märku annavad, et nüüd on aeg senised harjumused üle vaadata.”

Indrek on alati olnud  natuke mässaja tüüp. Arstid on talle mitu korda üpris raskeid diagnoose pannud ja nende varjus mehe ka korduvalt maha kandnud. Kuid murdumise asemel tekitas see Indrekus sügavat sisemist protesti ja soovi tõestada, et kõike on võimalik muuta.

”Ma olen ise elav näide, et kõik on võimalik. Treeningutega hakkasin tegelema aktiivsemalt peale 20. eluaastat, kui polnud enam kooli sundi ja keegi ei pannud sulle hindeid. Toitumisteemade vastu hakkasin huvi tundma 14 aastat tagasi, kui endal tekkisid tõsisemad vaevused. Mind on noorusest saadik huvitanud selline treeningutega seotud temaatika, kuidas erinevad treeninguliigid mõjutavad keha, sportlik võimekus, mismoodi toitumine mõjutab füüsilise keha arengut.”

Ma olen ise elav näide, et kõik on võimalik.

Indrek ei salga, et on  paljuski iseõppija ja enda peal katsetaja.  Katsetused algasid umbes 13 aastat tagasi. “Selliste radikaalsemate tehnikate ja muutusteni jõudsin kolm aastat tagasi.” Lõpetuseks ütleb Indrek tuntava uhkusenoodiga hääles: “Hea tunnustus on see ka, kui sa oled 56-aastane ja üks Eesti tuntud poksitreener ütleb: “Kuule, Ints, sul on ju noore poisi keha ja vastupidavus!”

Indreku jaoks polnud suuremat rõõmu, kui leida töö, mis on ühtlasi ka hobi – midagi, millele inimene tahab pühenduda sada protsenti.

“Minu missioon ongi muuta suure hulga keskealiste inimeste arusaamu vanuses 40+, kes lähtuvad põhimõttest “olen vana”. Ja et nii ülekaalulisus, tervisehädad kui ka kehvem füüsiline võimekus on siis normaalsed. Minu soov on tõestada vastupidist, et kõik on võimalik, kui on piisavalt tahet.”

“Minu missioon ongi muuta suure hulga keskealiste inimeste arusaamu vanuses 40+, kes lähtuvad põhimõttest “olen vana”.