Avaleht Sport Mihhail Kõlvart kampaaniast “Stopp kiusamisele!”: kõik see, mida me räägime ja teeme, omab tagajärgi
Mihhail Kõlvart kampaaniast “Stopp kiusamisele!”: kõik see, mida me räägime ja teeme, omab tagajärgi

Mihhail Kõlvart kampaaniast “Stopp kiusamisele!”: kõik see, mida me räägime ja teeme, omab tagajärgi

Tallinna volikogu esimees Mihhail Kõlvart osaleb Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia kampaanias “Stopp kiusamisele!”, mille raames on koolidel võimalus tellida akadeemia demonstreerima erinevaid võitlusspordialasid ja tuntud inimene rääkima noortele kiusamisest.

Stopp kiusamisele. Mihhail Kõlvart. Foto: Terje Atonen

Akadeemia on veendunud, et sport annab enesekindlust ja enesekindel laps ei karda. „Võitlusspordiga tegelevad inimesed teavad, et see annab enesekindlust,“ ütles Renno.

Mihhail Kõlvart, kui suur probleem on Eesti ühiskonnas kiusamine, eriti noorte seas?

Tuleb tunnistada, et see on probleem. Kohtusin hiljuti SA Kiusamisvaba Kool esindajaga, rääkisime praegusest olukorrast ja sain palju mõtlemisainet. On märkimisväärne, et meil Eestis on kiusamise ohver tihti ise ka potentsiaalne kiusaja. Kahjuks on päris palju juhtumeid, kus inimene on ühes situatsioonis kiusamise ohver, aga teises olukorras hoopis kiusaja… Tuleb välja, et kiusamine omab nakkuslikku tendentsi, kui sellega mitte tegeleda. Loomulikult see ei ole ainult kooli või mingi konkreetse linnaosa probleem, see on suuremas plaanis terve ühiskonna valukoht. On näha, et kui ühiskonnas tekib järjekordne vastasseis, kui poliitikud (või meedia) leiavad endale järjekordse vaenlase ja mingi ühiskonnagrupp langeb avaliku kiusamise ohvriks, juhtub sama ka lastega.

Kahjuks on päris palju juhtumeid, kus inimene on ühes situatsioonis kiusamise ohver, aga teises olukorras hoopis kiusaja…

Poliitikud kiusavad üksteist pidevalt. On see halvaks eeskujuks?

Seda igal juhul, aga räägin hetkel suuremas plaanis kui üksikud poliitikud. Kui ühiskonnas on tule all parasjagu mingi konkreetne grupp, siis lapsed kohe reageerivad selle peale, kuna laste eripära ongi kiire, kuid filtreerimatu informatsiooni vastuvõtt. On aga väga ohtlik, kui lapsed võtavadki selle saadud negatiivse informatsiooni omaks, sest lapsed on ju meie tulevik. See ongi see mehhanism, mis paneb kiusamisel kasvama. Ja siin oleme suurel määral süüdi meie, täiskasvanud. Suuremas plaanis on kõik inimesed vastutavad, aga eriti just need inimesed, kes omavad ühiskonnas mingit mõju, sõna, kaalu, tuntust, nemad peaksid eriti vastutustundlikult käituma. Me peame aru saama, et meie käitumine ja sõnavõtud võivad viia oluliselt sügavama mõjuni, mida võib-olla väliselt kohe ei tunne.

Kõik see, mida me räägime ja teeme, omab tagajärgi. Mõnikord ilmuvad need tagajärjed kohe, mõnikord aga võib-olla alles aasta või isegi kümne aasta pärast.

Kõik see, mida me räägime ja teeme, omab tagajärgi.

Kui oluliseks võib pidada algatusi, nagu „Stopp kiusamisele!“, kuigi ühiskonnale võib jääda mulje, et võitlusspordiga kiusamise vastu ei saa?

Esiteks, kui tuntud inimesed sel teemal räägivad või püüavad midagi ette võtta, siis on see juba märk sellest, et me tunnistame probleemi ja suurendame ühiskonna tähelepanu. Teiseks, võitluskunstid on hea näide sellest, kuidas inimestel võivad tekkida valearusaamad või eelarvamused, sest inimesed arvavad tihti, et tegemist on kaklemaõpetamisega. Aga just valearusaamad ja eelarvamused on sageli kiusamise põhjuseks. Tegelikult võitluskunstide sisuline filosoofia hoopis kasvatab inimesi, kes ei pea enese kehtestamiseks kedagi kiusama! Nemad kehtestavad ennast poksiringis või tatamil, nad tunnevad, et nad on niigi vinged poisid ja tüdrukud ega pea emotsioone teiste peal välja elama. Loomulikult võib tekkida probleeme, kui treener ei ole väga vastutustundlik või haritud, kuid see on igal spordialal võimalik. Sportlase kasvatamine on väga oluline. Kui inimene tegeleb pikki aastaid võitluskunstidega ja tal on kogu aeg väärikas eeskuju silme ees, siis see kasvatab. Kui noor treenib pikkade traditsioonidega meeskonnas, siis see kasvatab. Kui noor näitab kogu aeg üles austust vanemate ja treeneri suhtes, siis see kasvatab. Inimene võtab oma igapäevakeskkonnast laekuva informatsiooni omaks ja sellest tekibki tema normaalne käitumisviis. Selles mõttes olen ma küll väga kindel, et tõelised võitluskunstid kasvatavad inimesi ja tõelised võitluskunstide esindajad ei hakka kunagi kedagi kiusama. Vastupidi: nende kohus on inimesi kaitsta.

Kui inimene tegeleb pikki aastaid võitluskunstidega ja tal on kogu aeg väärikas eeskuju silme ees, siis see kasvatab.

Kui seda lugu loeb mõni lapsevanem, siis mida teie ise kirgliku võitluskunstide harrastajana ütleks lapsevanemale? Miks mitte karta ja panna laps tegelema võitluskunstidega?

Puhtpraktiline soovitus on, et võitluskunstid tagavad väga mitmekülgse füüsilise arengu igale inimesele. See areng ei ole ainult füüsiline, see on ka vaimne. Kui laps ei ole väga enesekindel, saab ta võitluskunstidest abi. Kui laps on liiga enesekindel, on samuti võitluskunstid enesekontrolli kasvatamisel abiks. Aga selleks peab olema hea treener! Nagu igas asjas või spordialal, nii ka siin tuleb leida tõeline professionaal. Treener ise peab olema tõeline võitluskunstide esindaja. Võitluskunstide filosoofias on selline mõiste nagu „meister“, mille tähendus on palju suurem kui lihtsalt inimene, kes oskab midagi väga hästi teha. Meister on õpetaja, mõnes mõttes filosoof, aga eelkõige inimene, kellel on paigas väärtustesüsteem.

Kui laps ei ole väga enesekindel, saab ta võitluskunstidest abi. Kui laps on liiga enesekindel, on samuti võitluskunstid enesekontrolli kasvatamisel abiks.