Avaleht Sport Golf Max Kaur: golf peab saama XXI sajandil sama populaarseks rahvaspordiks kui jalgpall
Max Kaur: golf peab saama XXI sajandil sama populaarseks rahvaspordiks kui jalgpall

Max Kaur: golf peab saama XXI sajandil sama populaarseks rahvaspordiks kui jalgpall

0

Max KaurMustvee linnapea Max Kaur on edukalt ühitanud poliitikukarjääri ja golfimängija kutsumuse. “Linnapea on linnapea kindlasti 24 tundi päevas, kuid nädalavahetus on siiski ka linnapeal. Seepärast võin kindlalt öelda, et olen regulaarne golfar,” väidab ta. Max Kauri vanemad on tuntud spordi- ja tantsuinimesed ning siin tuleb mängu käbi kukkumine kännu lähedusse. “Ilmselt ka minu geneetika nõuab suuremat füüsilist koormust. Golf on ühtaegu aga nii sportlik kui esteetiline nauding, enesetäiustamise lõputu tee,” arvab golfar.

Kuivõrd Max Kaur kandideerib ka Riigikogu valimistel, on tema üheks sooviks ja lubaduseks toetada golfiväljaku rajamist Peipsi piirkonda. Ta peab Eesti eeliseks ilusaid suveõhtuid golfimänguks, seostab seda ala tervislike eluviiside ning alkoholist eemalejäämisega, peab golfiväljakuid heaks asenduseks jäätmaadele ning kinnitab, et golfiväljakul võib leida vägagi asjalikke tutvusi.

Mustvee linnapea mängib golfi juba üle kümne aasta. Esimesed sammud tegi ta golfis 2003. aastal Niitväljal ja sama aasta 18. augustil oli tal taskus ka green card. Esimesed, kes Maxile golfimängu põhitõed selgeks tegid, olid Enn Einla ja Enrico Villo ning tänaseks on golfilembest linnapead õpetanud ka maestro Rein Auväärt.

Max Kauri golfimaailm kasvas tormiliselt poliitilise karjääri edendes, sest kus ikka kokku saada, kui mitte golfiklubis? Vahepeal olid ajad, mil suisa mõned aastad järjest polnud üldse võimalust golfiklubi külastada, kuid see-eest viimased aastad on poliitik taas regulaarkülastaja. Kui ta veel Maardu abilinnapeana töötas, oli pärast tööd hea seal lähedal Jõelähtme golfiklubis käia.

Max arvab, et golf saab olema XXI sajandil sama populaarne rahvasport kui jalgpall ja seda eriti veel nüüd, kui golf tuli tagasi olümpiaalaks.

Max Kaur“Ma ütlesin talle kohe, et mul pole nii palju aega, et sinuga terve päeva golfi mängida!” Sellise lause on 2003. aasta Kroonikas öelnud Eve Kivi, keda ajakirja andmetel kutsusite oma erakonda. Kroonika kroonikaks, aga kui palju jääb aega golfiharrastuseks nüüd, mil olete Mustvee linnapea?

Linnapea on linnapea kindlasti 24 tundi päevas, kuid nädalavahetus on siiski ka linnapeal. Seepärast võin kindlalt öelda, et olen regulaarne golfar.

Mustvees, kogu Jõgevamaal ega ka Tartus golfiväljakut pole. Millisel väljakul või väljakutel praegu golfi mängite?

Minu koduklubi on Jõelähtmel, aga meeldib ka Niitvälja golfirada.

Kui reaalseks peate golfiväjakute rajamist Eestimaa väikelinnadesse, kaasa arvatud Mustveesse?

Eks golfiväljaku rajamine ole äriline projekt, on ju „Kuressaare-saaga“ veel kõigil värskelt meeles. Kuid loomulikult, kui leiduks keegi, kes ärilise riski võtaks, siis kindlasti saaks ka omavalitsused taha.

Kui palju Teie enda tutvusringkonnas golfimängijaid on?

Kuna olen regulaarne golfiklubi külastaja, siis sealt kasvab tutvusringkond iga kuuga.

Kas Eestis on teisigi golfihuvilisi linnajuhte?

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi näiteks on. Tallinna linnapea on võtnud ette Lasnamäe golfiväljaku arendamise ning ta on ka maailma golfi tipptegijatega kontaktis. Eks ole teisigi.

Olete sündinud aastal 1969. Teie varasematel noorusaastatel olid populaarsemad jäähoki ning jalgpall. Millal avastasite enda jaoks golfi ja kuidas selle mängu juurde jõudsite?

Golfi soovitas mulle minu ema. Mu isa on poksitreener, aga ema Estonia priimabaleriin Larissa Kaur, kes mängis 60ndate aastate romantilises Eestis kroketit. Ei oska öelda, kas oli omaaegne Eesti eliit anglomaanid või mõjutas neid lihtsalt Alice Imedemaalt, sest iroonia on tolle aja kohta nii omane, aga kroketit nad mängisid ning seetõttu pakkus ema mulle kohe harrastusena välja golfi. Nagu näete, siis tegelen tänase päevani.

Kas esimene mäng on hästi meeles? Kes oli partneriks ja kuidas mäng lõppes? Kas tundsite kohe, et see mäng on Teile?

Esimene kord oli Niitvälja golfiklubis 90ndate lõpus Eestis tuntud suurepärase mängija Enn Einlaga. Siis sain kohe aru, et see on minu ala ja et nüüd on minu aeg.

Millised on Teie olulisemad saavutused golfis? Kui oluliseks saavutusi üldse peate või on golf ennekõike Teile lihtsalt hobi?

Usun ise, et olulisemad saavutused golfis on veel alles ees nagu poliitikaski.

Seoses õpingutega kõrgkoolis ja magistri- ja doktoritöö koostamise ning kaitsmisega olete viibinud korduvalt Peterburis. Kas on aega olnud külastada ka sealseid golfiväljakuid?

Loomulikult! Püüan golfiväljakutel käia igal pool, kuhu reisin. Viimati käisin seoses Venemaa Silicon Valley Skolkovo teaduskeskuse külastamisega pompoosses Skolkovo golfiklubis Moskvas, kus muuhulgas andis miljardär Mihhail Prohhorov mulle kätte teaduskraadi tunnistuse.

Igaühele annab golf iselaadse kogemuse ja emotsioonid. Millised on Teie jaoks kõige olulisemad plusspunktid, mis olete saanud läbi golfi?

Väga tähtis on leida see, mis personaalselt sobib. Elus on palju võimalusi, kuid mitte kõik neist ei sobi teile. Golf sobis mulle ideaalselt. Minu vanemad on eluaeg teinud tööd spordi- ja tantsuvaldkonnas, saanud kõrge füüsilise koormuse. Ilmselt ka minu geneetika nõuab suuremat füüsilist koormust. Golf on ühtaegu aga nii sportlik kui esteetiline nauding, enesetäiustamise lõputu tee.

„Tervis“ ja „golf“ – kui suurt rolli see sõnapaar Teie elus mängib?

Nagu teada saab golfi mängida kõrge vanuseni. Kindlasti on tervislik eluviis üks põhjuseid, miks on see maailmas nii populaarne. Golf annab piisava füüsilise koormuse vabas õhus. Soovitan, te ei kahetse!

Kuidas mõjutab golfimäng poliitikutööd ning kuivõrd võimaldab see paremini mõelda, energilisemalt tegutseda riigi ja elanike huvides?

Pole saladus, et maailma eliit golfiklubides tõepoolest istub. Ameerikas juba kritiseeritakse president Obamat, et mis ta seal golfiklubides nii palju istub. Eks ta seepärast istubki, et seal on nii äri kui ka poliitiline eliit. Kui olete Warren Buffetti elulugusid lugenud, siis näete, et kuigi ta oli juba edukas investor, sai tema tõeline läbimurre eliiti teoks alles golfiklubis, kuhu teda kutsus sõbrast legendaarne miljardär Walter Annenberg. Isiklikud kontaktid mängivad poliitikas ja äris suurt rolli ja mõnigi projekt oma linna hüvanguks saab alguse sealt.

Kandideerite ka Riigikogu valimistel. Teie enda valimislubadustest seoses tervise ja spordiga – kas golfist võib saada Eestis rahvasport?

On teada, et näiteks Soomes on golfi areng olnud üks silmapaistvamaid. Just Skandinaavia riikide muljetavaldav areng golfis on Eestis otsene mõjutaja. See, et meie golfihooaeg on nats lühem kui Lääne-Euroopas, ei tohiks küll segada. See-eest on meie suveõhtud pikad. Eestimaa on piltilus ja kui mujal Euroopas kõrbeb, siis on meil samal ajal kena suvi. Tervest maailmast tullakse meie golfiklubidesse. Eestis on ruumi, et teha rohkem klubisid, mis oleksid võimelised turistides huvi äratama. Olen optimist ja olen ka fänn ning täiesti kindel, et golfist saab meil rahvasport nagu seda on korvpall või jalgpall.

Millised on Teie valimislubadused seoses tervise, spordi ja loomulikult golfiga?

Kandideerin Peipsi kaudu ühendatud Tartumaal ja Jõgevamaal. Soovin väga, et rajataks Peipsi regiooni golfiväljak, sest see oleks loogiline jätk Otepää golfiväljaku rajamisele. See aga nõuab omakorda riigi, omavalitsuste ja erasektori ressursi ühendamist. Hea meelega võtan initsiatiivi enda kätte.

Golfiväljakute tegevuse eesmärkideks on golfimängu viljelemine ja arendamine tervisespordi tasemest kuni võistlusspordini ning oma liikmete ühiskondliku ja kehalise aktiivsuse tõstmine. Kus siin Eestis üldse mänginud olete ja mida soovitaksite, et golfi populaarsust tõsta kõikidel väljakutel?

Olen mänginud nii Jõelähtme kui Niitvälja väljakutel ning olen väga rahul. Ära on tehtud tohutu töö, mille eest tegijatele suur kummardus. Golfi populaarsust saaks veelgi tõsta, kui taha tuleks riik. Seni on see siiski olnud rohkem eralõbu, mida turismi arendamise eesmärgil on toetanud mõni suurem omavalitsus, näiteks Tallinna linn. Riigi selgem positsioon ning ressursside suunamine golfi oleks kohe kindlasti abiks.

Mitmete golfiklubide eesmärk on tuua aina rohkem noori golfi mängima. Kuidas seda teha?

Viitan, et Soomes tervislike eluviiside ja alkoholivastase kampaania käigus on golfiväljakuid rajatud massiliselt. Kui riigil oleks huvi, siis oleks huvi ka omavalitsustel ning ka erasektoril tekiks võimalus. Teisti see ei käi. Äririsk on liialt kõrge, et panna eraettevõtjat üksinda pusserdama. Üks asi on Tallinn, teine asi kogu ülejäänud Eesti. Tähtis on ka, et golf on alates 2016. aastast jälle olümpiaala. Mina eelistan seda, et riigi ja omavalitsuse toel oleks golfiklubidel võimalus läbi viia enda tutvustamiseks üritusi, kuhu noori kaasata.

Mil viisil saaks kohalik omavalitsus või poliitikud lausa riigi tasemel propageerida golfiga tegelemist?

Kaasa saab aidata golfiklubide sünnile, väljakute loomisele, sest äririsk on kõrge nagu iga spordirajatise puhul, mida rajab Eestis erasektor. Teiseks pean vajalikuks, et riigi sihtasutused finantseeriksid üritusi, mis tutvustavad elanikkonnale golfi.

Kui vajalikuks peate üldse Eestis sportliku elu- ja looduskeskkonna pidevat arendamist? Mida teeksite selles valdkonnas riigis teisiti?

On selge, et golfiväljak on esteetiliselt keskkonda ümberkujundav. Eestis on palju maad ja vähe inimesi, seega võiks võsastunud ja umbrohus alade asemel golfiväljak uhkeldada küll. See nõuab aga riigi tasemel ümbermõtestamist. Me ei tegele golfiväljakuid rajades mingi ekstravagantse tegevusega, vaid muudame ümbritsevat keskkonda esteetilisemaks kõigile ning teeme seda elanikkonna tervislike eluviiside ja turismi arendamise nimel. See tähendab, et nii kultuuriministeerium, keskkonnaministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, põllumajandusministeerium võiksid pead kokku panna ning koos omavalitsustega asja kallale asuda. Riik võiks toetuse anda golfiväljakute loomiseks ja edendamiseks ning tulu sünniks, olen selles veendunud.

Kus võib Teid järgmine kord golfi mängimas näha?

Eestis on golfarite talvehooaeg tavaliselt meie EL Canarial. Eks seal näeme!

KUNI SÕBRAPÄEVANI! Telli ajakiri Golf pooleks aastaks poole hinnaga

Ajakirja Golf on sõbrapäevani võimalik tellida poole odavama hinnaga ehk 9 euroga tavapärase 18 euro asemel ning see muudab tellimise ka ideaalseks sõpradele, miks mitte ka neile, kes veel golfi ei mängi.

Ajakirja tellimine endale ja kingituseks sõbrale on ajakirja Golf portaali kaudu imelihtne ja seda saab teha SIIN!

Allikas: Ajakiri Golf 

mm