Avaleht Sport Kuidas Eesti koolinoored liikuma saada?
Kuidas Eesti koolinoored liikuma saada?

Kuidas Eesti koolinoored liikuma saada?

0
Fotod: Rahvusvaheline Spordivabatahtlike Liikumine SCULT.com

Neljapäeval 30.11 toimub Järveküla Koolis ja SPOT of Tallinnas Koolispordifoorum 2017 “Kaasaegne liikumisõpetus & spordi ning vabatahtlikkuse roll noore arengus”. Foorum võtab luubi alla koolinoorte vähese liikumisaktiivsuse ja püüab parimaid praktikaid eeskujuks võttes probleemile lahendust leida.

Foorumi korraldajateks on Eesti Koolispordi Liit ja Rahvusvaheline Spordivabatahtlike Liikumine SCULT. Inspiratsioonipäeva läbivaks teemaks on koolinoorte liikumisaktiivsus nii koolipäeva raames kui ka väljaspool kooli.

Foorumi ühe korraldaja, Rahvusvahelise Spordivabatahtlike Liikumise SCULT eestvedaja Ott Pärna sõnul oleme täna olukorras, kus vaid 20% Eesti noortest liiguvad piisavalt. See tähendab, et 80% noortest on juba lähitulevikus suure terviseriskiga. “Teades seda seisu ja omades positiivseid eeskujusid nii Eesti kui rahvusvaheliselt, me lihtsalt peame midagi ette võtma ja sellepärast valdkonna parimad pead ajurünnakuks kokku kutsusimegi”, sõnas Pärna.

Noorte liikumisaktiivsus on vähene nii koolipäeva raames kui ka väljaspool. Oluliselt on vähenenud nö isetekkeline liikumisaktiivsus – peale kooli kodu ümber kullimängimine, rattaga looduses sõitmine, kooli ja koju jalutamine, kõikvõimalike ühiskondlike tööde tegemine parkides, põllul jne. “Vastutasuks” veavad vanemad lapsi kooli ja koju, tehes omas mõttes head, kuid tegelikult osutades oma laste liikumisaktiivsusele, tervisele ja õppimisaktiivsusele karuteene. Seepärast on ka mõnel pool maailmas koolide ümber tinglikult kilomeetrised ringid tõmmatud, kust lapsevanemad autodega lähemale ei tohi sõita.

Maret Pihu Tartu Ülikooli Liikumislaborist sõnab, et koolinoor vajab päevas minimaalselt 60 minutit aeroobset füüsilist aktiivsust – näiteks kiiret kõndi, rattasõitu või pallimängu. “Oleme Tartu maakonnas läbi viidud pilootprojektides näinud, et selline maht on võimalik ka koolipäeva jooksul kätte saada.” Nii näiteks on lapsed koolis, kus on pikad õuevahetunnid, füüsiliselt poole aktiivsemad võrreldes eakaaslastega keskmises Eestimaa koolis. “Lisaks füüsisele parandab aktiivne liikumine ka vereringet, mis on hädavajalik selleks, et lapse aju oleks võimeline uusi teadmisi vastu võtma ja erinevaid ülesandeid lahendama,” räägib Pihu.

Eesti Koolispordi Liidu tegevjuht Madis Pettai võtab kogu koolinoorte liikumisaktiivsuse teema kokku nii: “kehalise kasvatuse tund on koht, kus süstitakse noorele liikumisarmastust, mõtestatakse lahti sporditegemise vajalikkust ja aidatakse igaühel leida enda jaoks sobilikud hobid ning spordialad.” Oluline püsiv efekt tervisele saavutatakse samas väljaspool kehalise kasvatuse tunde – kooli minnes, koolist tulles, vahetunnis aktiivne olles, metsas matkates ja enda meelis-spordialadega tegeledes,” on Pettai veendunud.

Koolispordifoorumil 2017 asutvad teiste seas üles Viv Holt Youth Sport Trust’ist, kes räägib koolilaste endi poolt juhitud koolispordi klubidest Suurbritannias. Raimond Elbakjans räägib sellest, kuidas on tänavaspordi festival Ghetto Games muutnud Riia tänavakultuuri ja noorte elu. Kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee ja Tallinna Linnavalitsuse osalusel toimub debatt selle üle, kes ja mida konkreetselt saadud teadmiste valguses lähitulevikus ette lubab võtta, et Eesti noored rohkem liiguksid. Päeva lõpetuseks tunnustatakse Eesti Aasta Spordisõbralikumat Õpetajat ja külastatakse Baltikumi suurimat elamusspordi keskust SPOT of Tallinn.

mm