EOK avas Tallinna Lennujaamas Barcelona 1992 olümpiamängude juubeliväljapaneku
Eesti Olümpiakomitee avas Barcelona olümpiamängudest 25 aasta möödumise puhul Lennart Meri Tallinna Lennujaamas meeleolunurga, kus saab uudistada taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese suveolümpiaga seonduvaid esemeid ja meeneid, sealhulgas olümpiakoondise toonaseid rõivaid ja olümpiavõitja Erika Salumäe võistlusratast.
Eesti Olümpiakomitee turundusjuht Margus Kiiver avaldas heameelt, et väike, aga oluline meeleolunurk hakkab Eesti jaoks olulises kohas tervitama nii eestimaalasi kui ka külalisi. „Barcelona olümpia oli väikeriigi jaoks väga oluline sündmus nii sportlikust kui ka rahvuslikust vaatenurgast. Ka medalid, mis Barcelonast tulid, pakkusid eriliselt võimsat emotsiooni, mida mäletame tänaseni. Lennujaamas, kust startis ka suur osa toonasest olümpiakoondisest, saame neid emotsionaalseid hetki korraks taaselada koos oma lastega, kes sel ajal veel väiksed või suisa sündimata olid, ning tutvustada seda killukest meie ajaloost ka väliskülalistele,“ ütles Kiiver.
Eesti Olümpiakomitee, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi ning Sportlandi koostöös kokku pandud meeleolunurka saab uudistada Tallinna Lennujaama väravas number 8 kuni 9. augusti varahommikuni, pärast läheb väljapanek täiendatud kujul üles Tartus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis. Lennujaamas on väljas Eesti olümpiakoondise esindusriietus Baltikalt, esindusriietuse juurde kuuluvad TK Kommunaari jalanõud ning Adidase võistlusdressid. Samuti on näitusel Erika Salumäe olümpiajalgratas, millega ta Barcelonas kulla välja sõitis, lisaks erinevaid olümpiameeneid. Arvestades toonaseid murrangulisi aegu, pakuvad põnevat uudistamist ka president Arnold Rüütlile ja Ingrid Rüütlile Barcelona olümpiale sõitmiseks välja kirjutatud Aerofloti lennupiletid, mille Estonian Air on enda omadena üle tembeldanud.
Barcelonas 1992. aastal peetud olümpiamängud olid aasta varem taasiseseisvunud ja olümpiaperesse naasnud Eesti Vabariigile esimesed suveolümpiamängud. Täpsemalt toimus Barcelona olümpia 1992. aastal 25. juulist 9. augustini. Ka näitus on üleval läbi kogu perioodi, mil Barcelona olümpia veerandsada aastat tagasi toimus.
Märgilise tähendusega olid Barcelona olümpiamängud ka seetõttu, et nendelt mängudelt tõid Eesti sportlased koju taasiseseisvumisaja esimesed olümpiamedalid. Erika Salumäe võitis trekisõidu sprindis taasiseseisvunud Eesti esimese kuldmedali ning temast sai kahekordne olümpiavõitja. Tõnu ja Toomas Tõniste võitsid purjetamises 470-klassis pronksmedali.
Olümpiakoondisesse kuulus kokku 38 Eesti sportlast, Salumäe ja Tõnistete kõrval veel: aerutaja Tiit Tikerpe, jahilaskurid Urmas Saaliste ja Peeter Päkk, jalgratturid Lauri Aus ja Raido Kodanipork, judomaadleja Indrek Pertelson, kergejõustiklased Valeri Bukrejev, Jüri Tamm, Andrei Nazarov, Erki Nool ja Anu Kaljurand, maadlejad Valeri Nikitin, Helger Hallik, Arvi Aavik ja Küllo Kõiv, laskur Inna Rose, lauatennisemängija Igor Solopov, viievõistleja Imre Tiidemann, purjetajad Krista Kruuv ja Kaijo Kuusing, sõudjad Jüri Jaanson, Roman Lutoškin, Priit Tasane. Marek Avamere, Vjatšeslav Divonin, Toomas Vilpart ja Tarmo Virkus, ujujad Indrek Sei, Marko Pachel, Aldo Suurväli ja Ilmar Ojase, vehklejad Kaido Kaaberma ja Viktor Zuikov ning vibulaskur Raul Kivilo. Koondis teenis 11 kohta esikümnes.
