Avaleht Sport EKSTREEMNE! Siim Juuse ronib kaljuseinal ja surfab lainetel
EKSTREEMNE! Siim Juuse ronib kaljuseinal ja surfab lainetel
Sport
0

EKSTREEMNE! Siim Juuse ronib kaljuseinal ja surfab lainetel

0

Siim JuuseEestis pole päris tõelisi mägesid ja kaljusid ning esmase kaljuronimise tunde saab kätte siseseintel. Tallinna noormees Siim Juuse avastas selle ala enda jaoks viie aasta eest ja õpetab nüüd teisigi, kuidas üha kõrgemale ronides muuta ekstreemsus elamuseks. Tema hobide hulka kuulub ka lohesurfamine, mille jaoks on meie tuulepealsel maal piisavalt võimalust ning sellelgi alal on Siim huvilistele juhendajaks. Kaljuronija, lohesurfar ja muusik Siim Juuse kirjeldab GoodNewsile osakest oma igapäevaelust.

Siim, mida kujutab endast kaljuronimine ja mis eristab seda mägironimisest?

Teie küsimuses on juba see vastus sees. Neid kahte eristabki kalju- … ja mägi- …

Kas see on ala, millega tegeletakse puhkamiseks ja ajaviiteks või on ka päris proffe ja võistlejaid?

See on ala, millega saavad tegeleda kõik. Nii ajaviiteks neile, kes käivad kord kuus või nii-öelda pühapäevaronijatele. Ja on ka täiesti tippsportlasi ja -ronijaid.

Kas on ka päris maailmatasemel tegijaid?

Loomulikult! Maailmas on ronimine väga levinud ja populaarne spordiala. Üks kuulsamaid ronijaid on näiteks Chris Sharma.

Kui paljudes kohtades on Eestis võimalus kaljuronimiseks?

Eestis kahjuks pole väliskaljusid, millel ronida, halva kivimi tõttu. Aga küll on Tartus, Võrus, Rakveres ja Tallinas mitmeid siseseinu, millel trenni teha ja alaga tutvuda, ning siis välismaale ronimisreisile minna. Siseseinad on piisavalt kõrged ja elamusrohked.  Eestis on ka rändrahnud, mille peal  saab suviti boulderdamas käia (bouldering on üks ronimise liike).

KaljuronimineMida selline sein endast üldse kujutab?

Haha, hea küsimus! See on kaljuimitatsiooniga sein, mille külge on keeratud spetsiaalsed “nukid”,  mida mööda saab seinast üles minna. On ka täiesti siledaid ja vineerist seinu.

Milline on selleks vajalik varustus? 

Kõrgele ronides on vaja spetsiaalseid julgestuvahendeid, vööd, susse jne. Nendest räägitakse koolitusel täpsemalt.

On see kallis ajaviide ja kes meil sellega tegelevad?

Ma usun, et see on üks odavamaid hobisid/spordialasid. Meil on Eestis hetkel mitmeid klubisid: Tallinnas, Tartus, Võrus, Rakveres. Hiiumaal on ka üks pisike sein.

Kuidas Teie selle alal juurde sattusite?

Viis aastat tagasi Tallinnasse kolides sain tuttavaks seltskonnaga ja oma praeguste  heade sõpradega, kes selle alaga tegelesid või tegelevad. Hakkasin nendega koos trennis käima. Mind on alati ekstreemsport huvitanud. Enne kaljuronimist tegelesin väikestviisi alpinismiga, olen käinud Mont Blancil. Siis käisin üksi tornist rapellimas ja tegelesin hobidega mis tekitasid kõhedust.

Siim Juuse9Mis tasemel Te ise praegu olete ?

Jälle hea küsimus. Mu sõber ja kolleeg Karl, kes on juba umbes 15 aastat roninud, ütles, et ma pole enam kahjuks algaja. No ma siis pean vist temaga nõustuma. Ma ronin paremini, kui teised ronijad ja minust on paremaid ronijaid.

Palju on Eestis ronimisõpetajaid-instruktoreid?

Häid, kogemustega instruktoreid on vähe. Ma täpset numbrit ei julge pakkuda, aga arvan, et igas klubis vähemalt 1-3 inimest, kes hästi ja ohutult juhendada oskavad.

Kas kaljuronimine on ohtlik ala?

Kaljuronimine on ekstreemsport, seda peab teadma. Mis puudutab ohtlikkust, siis kui inimene tahab, võib ta endale golfi või kepikõnni ka ohtlikuks muuta. Ronimisel on piisavalt riske ja kõike peab tegema mõistusega, kontrollitult ning läbimõeldult.

Mis selle võib ohtlikuks muuta? 

Uljaspäisus, algajatel kõrge enesehinnang, ohutusreeglite rikkumine, vale varustuse kasutamine jne. Neid punkte on piisavalt.

On selles mingeid õnnetusi juhtunud?

Jah on. Nagu igal spordialal.

Millised on need õpetussõnad, mida loeb üks instruktor tingimata huvilisele peale? 

Neid õpetussõnu on väga palju. Kui huviline tuleb koolitusele, küll ta siis kuuleb.

Siim Juuse8Kas on neid, keda seinale ei tohi lubada – hulljulged, mõtlematud? 

Nii minul kui ka meie teistel instruktoritel on piisavalt palju fantaasiat, et selliste inimestega hakkama saada. Ja kui inimene ei kuuletu või tegutseb reeglite vastu, siis teda seinale ei lasta. Üldiselt minu käe alt läbi käinud õpilased on väga tublid olnud.

Kui palju on neid, kes siseseintelt lähevad mägedesse, tõelistele kaljudele?

Inimesed on erinevad, mõnele meeldibki käia ainult siseseinal. Aga üldiselt kõik, kes alaga natukene rohkem tegelevad, käivad ka väljas ronimas.

Kuidas üks kaljuseinal ronimine välja näeb, kuidas see inimesele mõjub?

Veider küsimus. Seda peab iga inimene ise kogema. Igaüks leiab ronimisest oma tunde. Mõni saab adrenaliini, mõni meelerahu, mõni korraliku trenni. Kindlasti mõjub see kõigile hästi, ronimine on ju inimese üks loomulikke käitumisi.

Kui paljudel inimestel on kõrgusekartus, kas ja kuidas sellest jagu saab? 

Inimesi on maailmas 7 miljardit. Ma kahjuks ei oska öelda, kui paljudel on kõrgusekartus või -foobia ja paljudel lihtsalt harjumus. Siiani on mu õpilased kõik oma hirmud ületanud. Hirmust saab jagu step by step, meeter meetri haaval kõrgemale, et tekiks varustuse usaldus, julgestaja usaldus ja kõrgusega harjumus. Kui ma lähen mõne 200-meetrise torni otsa kõrgtööd tegema, siis mul on ka alguses natuke kõhe.

Mida annab kaljuronimine konkreetselt Teile nii vaimselt kui füüsiliselt? 

Füüsiliselt olen paremas vormis kui kunagi varem. Ronimine arendab kogu keha. Vaimselt on see ala mulle mediteerimine, enese ületamine, endale seatud eesmärkide ületamine, puhkus.

Kas sellest alast tekib sõltuvust? 

Jälle ütlen, et inimesed on erinevad. Kindlasti kellelgi tekib sõltuvus. Ja adrenaliinisõltuvus on alas täiesti olemas.

Kui kõva peab olema füüsiline treenitus ehk siis kas selle alaga võib tegelda igasuguse füüsisega?

Ronimisega tegeleda võivad kõik, igaüks saab sealt endale sobiva raskusastme leida. Vöö võiks ikka selga mahtuda. Olen näinud suuri musklis tüüpe, kes ei jaksa seinast üles minna, ja väikeseid tüdrukuid, kellel pole mingit probleemi tippu jõudmisega.

Mis on tähtsam, jõud või osavus?

Kui me hakkasime rääkima sellest, et ronimine on tehniline ala, siis millegipärast kadusid kõik jõumehed kuhugi ära ja trenni jäid alles ainult tüdrukud ja naised.  Loomulikult on ka jõudu vaja, kuid tehnika on olulisem.

Siim Juuse5Te olete lisaks kaljuronimisele ka lohesurfi instruktor. Mida see ala endast kujutab ja kui paljud Eestis sellega tegelevad? 

Jah, olen 2014. aastast IKO lohesurfi instruktor (IKO – International Kiteboarding Organization). Lohesurf kujutab endast lohega surfamist.  Eestis on surfareid päris palju.

Öeldakse, et surfarid lähevad välja siis, kui normaalsed inimesed kehva ilma pärast tuppa lähevad – kas tegu on ekstreemse ja ohtliku alaga?

Eestis kaasneb kahjuks tuulise ilmaga tavaliselt vihm, pilved või torm. Selleks, et surfata saaks peame selliste ilmadega merel käima. Sellest ka selline ütlus. Tegu on ekstreemspordiga ja ohtliku alaga. Programmi järgi koolitused ja paberitega koolitajad pole ilmaasjata välja mõeldud.  Inimesed ei tohiks ise õppima ja katsetama hakata – oled ohtlik nii endale kui ka teistele.

Siim Juuse6Mis teeb selle eriti lahedaks? 

Surf ongi ise lahe. Kõik on lahe. Tuule ja loodusjõud, meri, vabadus, adrenaliin.

On see varustuse poolest kallis ala?

Ütleme nii, et on odavamaid spordialasid. Aga once you get there you will find the money.

Kus on Eestis parimad surfikohad?

Kohti on palju. Igalühel oma lemmik. Kes surfab või sellega tegelema hakkab, see leiab ise endale oma spoti.

Siim Juuse7Te tegelete vist ka muusikaga? 

Õppisin ülikoolis löökpille ja orkestri dirigeerimist. Olen hobimuusik. Olen eluaeg muusikaga tegelenud: laulnud koorides, erinevates bändides olnud kitarrist, trummar, vokalist, käinud ka koorides ja orkestrites. Praegu tegelen niipalju kui jõuan. Vahest tinistan oma lõbuks kitarri. Trumme püüan paar korda nädalas harjutamas käia.

Rääkige endast veidi lähemalt. Milline inimene Te olete?

Funny story. Mulle meeldib proovida uusi asju ja tegeleda erinevate aladega. Elu on ju elamiseks ja see on meil väga lühike. Kunagi ei tea, mis homne päev tuua võib.

Ma austan väga neid, kes on aktiivsed ja suudavad peale töö tegeleda oma pere, lastega ja iseendaga. Olen palgatööd teinud, tean, et on väga raske pärast tööd end välja vedada, aga see on paljuski suhtumise ning tahte küsimus. Alati leiab aja. Elu ei tohiks veeta ainult kontori ja koduseinte vahel. Kes saab, see tahab ja kes tahab, see saab. Minu jaoks on siin maailmas palju-palju põnevat, kahjuks tean, et ei jõua kõigega tegeleda, enne lähen vanaks ja kortsu. Kui olen vana ja kortsus, siis mul on plaan paigas: hommikul surfan, päeval käin ronimas, õhtul sõidan longboardiga ja nädalavahetustel käin mõnel LARP-il (rollimäng – JK). Pimedatel õhtutel keerutan helendavaid  LedPoi-sid. Magama minnes võtan pruudi kaissu ja hommikul ärkan hea tujuga.

Usutles Jüri Kukk

mm