1. Avaleht
  2. Sport
  3. Võitlussport
  4. Amatsoon Sandra Luik:  jiu-jitsu on huvitav, sest tehnikate variatsioone on meeletult palju ja see nõuab pidevat õppimist
Amatsoon Sandra Luik:  jiu-jitsu on huvitav, sest tehnikate variatsioone on meeletult palju ja see nõuab pidevat õppimist

Amatsoon Sandra Luik:  jiu-jitsu on huvitav, sest tehnikate variatsioone on meeletult palju ja see nõuab pidevat õppimist

Sandra Luik on Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia noor naisvõitleja, kes on oma aladeks valinud maasvõitlusalad ehk vabamaadluse ja Brasiilia Jiu-Jitsu, ta on juba osalenud võistlustel ja käib treenimas Tais.  Enne võitluspordini jõudmist aga mängis ta tennist.

Kuidas te võitlusspordi juurde jõudsite?

Võitlusspordi vastu olen huvi tundnud juba aastaid, kuid varasemalt mängisin tennist ja selle kõrval polnud võitlusspordiga tegelemine võimalik. Kui lõpetasin tennisespordi, siis võtsin julguse kokku ja panin ennast kirja taipoksi baaskursusele. Nüüdseks on sellest möödas juba 1,5 aastat.

Millist ala peate oma lemmikuks?

Kindlat lemmikut pole veel välja kujunenud ja seepärast olen valinud enda jaoks MMA (Mixed Martial Arts) ehk vabavõitluse. Selle juures saan harrastada kõiki võitlusspordialasid – (poks, BJJ, maadlus jne). Viimasel ajal olen aga rohkem keskendunud maasvõitlusele ehk BJJ trennidele, kuna see on minu jaoks uus ja pakub tehniliselt suuremaid väljakutseid.

Olete te võistlustel ka osalenud?

Eelmise aasta detsembris võistlesin esimest korda ja selleks oli Eesti Taipoksi liiga. Selle aasta maikuus osalesin BJJ Eesti Meistrivõistlustel.

Miks just Jiu-Jitsu? Miks see naisele sobib? Mida on see trenn teile enam õpetanud?

Minu jaoks on jiu-jitsu huvitav, sest kasutatavate kombinatsioonide ja tehnikate variatsioone on meeletult palju. See nõuab pidevat õppimist – erinevate võtete tundmist, nende arendamist, kasutamist erinevates olukordades, oskust näha ette vastase käike. Jiu-jitsu ei muuda ainult füüsiliselt tugevamaks, vaid arendab ka vaimselt. Peab oskama keskenduda, mõtlema mitu käiku ette ja oskama hinnata vastase võimekust ning leidma tema nõrgad kohad. Mäletan kui läksin oma esimesse BJJ trenni – väga raske oli aru saada, mis ja kuidas toimub, kõik tundus minu jaoks peaaegu võimatuna ning raske oli jälgida kõiki nõuandeid. Tänaseks on treenimine jõudnud sellesse etappi, et  minu mõte jookseb sama kiirelt liikumisega ning saan ka teisi oma nõuannetega aidata.

Naistele sobib see trenn, kuna seal ei ole oluline kaal, pikkus või tugevus. Eelkõige loeb see, millised on sinu oskused. Naistele on võitlusspordi juures üldjuhul suurimaks hirmuks haiget saamine ja ka löömine. Jiu-jitsu trennis  seda ei ole, sest ülesandeks on panna vastane alistuma erinevate võtetega  ja löögid on keelatud. Trenn on ka füüsiliselt hea väljakutse. Lisaks sellele õpetab Jiu-jitsu naistele ka enesekaitset, mida on alati hea osata.

Kõige enam on see trenn õpetanud mulle distsipliini. Alustades olin ma pidevalt rahulolematu ja pettunud kui midagi välja ei tulnud, nüüdseks olen õppinud trennis toimuvat protsessi hindama. Keskendumine, analüüsivõime, vastase oskuste hindamine ning kiire reageerimine ja oma võimete maksimaalne kasutamine on edu aluseks. Vaid kõikide nende kombinatsioon annab eelduse oma vastasest jagu saamiseks.

Amatsoon Sandra Luik:  vabavõitlusega tegeledes on mu unistuseks jõuda UFC liigasse, sest see on nagu kirss tordil

Milline näeb välja treeninglaager Tais?

Olen Tais treenimas juba kolmandat korda. Siin olles on koormus tunduvalt intensiivsem kui Eestis. Päevad hakkavad varahommikul joogatunniga. Teised trennid on jagatud ära vastavalt nädalapäevadele, kuid igal hommikul on kindlasti combat conditioning – spetsiaalne üldfüüsiline trenn võitlusspordiga tegelevatele sportlastele. Sellele järgneb MMA trenn (maadlus, tehnika, püstivõitlus, BJJ) ja õhtud lõpetan kas ujumise, jooga või BJJ sparringuga. Pühapäev on trennivaba päev. Selle päeva sisustan kas surfamise või mõne muu toreda tegevusega. Siin olles annab palju motivatsiooni juurde ka see, et ma elan selles keskkonnas, ei ole mingeid segavaid faktoreid ja saan keskenduda sellele mis on oluline.

Mis on treeningute erinevus võrreldes Eestiga?

Üheks erinevuseks on kindlasti treenijate tasemete eristamine ja igale tasemele on oma trennid. See tähendab, et treenerid määravad, kuhu gruppi lähed, siis ei teki sellist olukorda, kus edasijõudnud sportlane satub kokku algajaga. Lisaks sellele on igas trennis alati mitu treenerit, nii on võimalus kõikide sportlastega individuaalselt tegeleda ja keegi ei jää tahaplaanile.
Muidugi on erinevus ka treeningute tingimustes – temperatuur on aastaringselt +28 – +380 C, see on füüsiliselt oluliselt raskem kui Eestis treenides.

Milline on teie sportlase unistus?

MMA-ga tegeledes on kindlasti unistuseks jõuda UFC liigasse, sest see on nagu kirss tordil.

Monika Kuzmina Peatoimetaja